raport 1

muff siin, mäletate teda veel? räägib teiega paralleeluniversumist nimega Küpros. siin on üldiselt samamoodi nagu teil seal, ainult kliimaolud on teised ning elanikud natuke ... omamoodi. kõik muu on aga sama, tuleb teha tööd,mis mingitel hetkedel on lihtne, teistel jälle natuke keerulisem, tuleb katsuda hakkama saada iseendale söögi muretsemisega, nagu kiskjale kohane, tuleb tegeleda teiste liigikaaslastega ning omavaheliste kommunikatsioonide sujumisega.
ega ta lihtne ei ole, aga teise maailma sisse elamine ei peagi lihtne olema, ega ju? üldiselt hindaksin iseenda sisseelamist rahuldavaks - uue elu ja töökoha teevad talutavaks kolleegid, kellega saab ka väljaspool töötunde mõnusasti aega veeta, toidupoolise muretsemine läheb kah kuidagi - väga igatsen aga mõningaid koduselt armsaks saanud asju nagu jogurt ja sõbrad ning pere. nagu aga üks kohalik elanik ütles - siin end hästi tundmiseks läheb vaja vaid põhjust. kõik muu on ebaoluline. siin ma nüüd siis olen, otsin põhjust et siia jääda ja end sealjuures veel pagana hästi tunda. vaikselt edeneb.

raport 1 lõpp,
Teie,
muff

selavii

Noh, et kõik algusest ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et esimene reisipäev sakkis. tallinn-riia-kaunas-misiganeslinn-varssavi. POOLA SAKIB! ööbimine oli aga supertoredas noortehostelis, järgmine hommik kohalikud vaatamisväärsused ja turistipildid ja edasi berliini poole, kus kohtusime Frankiga, kellega poole ööni ringi trippisin ja linnaga tutuvusin. esimesed super reisimuljed, sai nähtud nii mõnigi ammune unistus, näiteks brandenburgi värav. esimesed suurlinnamuljed olid mõnusad. reisikaaslastega esimesed hõõrumised väsimuse ja liigse koosolemise tõttu ka peetud. eks meil kõigil oli peale poolat närvid läbi, seega arusaadav. Berliinist edasi Pariisi, kus veetsime kokku 3 päeva-ööd, täis meeletuid muljeid. Triumfikaar, Eiffel, Louvre, uuesti Eiffel, Notre Dame, uuesti Eiffel, seekord seest-ülaltpoolt, Sacre-Coeur, mõnusad Pariisi välikohvikud. Enne reisi algust sain hea kokkusattumuse kaudu oma ühtedelt viimastelt klientidelt Kolmest Õest nimekirja kohtadest, mida Pariisis külastada, kuhu turistid muidu ei satu. Nägime ära ka viimase pisikese viinamarjaaia Pariisis. Esimesed metroosõidud, vaated, vanad majad, väga vanad majad, ilusad inimesed, toredad inimesed, enamasti kohutav teeninduskultuur. Kõik selle aga jätsime kiirrongiga seljataha ja panime Rooma poole teele. Enne Roomat olime aga sunnitud veetma 3 tundi Milanos, mis oli ELU pommiauk - jube teenindus, vaadata suurt midagi polnud ja üldse kahtlane. Roomas aga võtsid meid vastu 30-kraadine temperatuur päeval, palmid, mõnus ööbimiskoht kolmeks järgmiseks ööks ja veidi sõbralikumad inimesed, kui Prantsusmaal. Itaalias, vastupidiselt mu eelnevatele arvamustele räägitakse tunduvalt rohkem inglise keelt kui Prantsusmaal. kuradi prantslased! Itaalias proovisime mitmeid pizzasid ja pastasid - vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et Itaalias, kui pizza ja pasta sünnimaal peaks olema parimad - alles viimased 2 kohta, mida proovisime, olid tõesti head. pooled pizzad polnud isegi pizzad, osad pastad ei väärinud pasta nime. Roomas trippides nägime ära enamuse turistikaardil olevaid väärsusi - Trevi purskkaev, Pantheon, mausoleumid, kindlused, varemed, monumendid, plazzad, loomulikult oli tarvis eelviimasel päeval rentida jalgrattad ja minna vaticani avastama. seiklus omaette, jalgrattal läbi hullumeelse liiklusega võõra suurlinna trippida. närvid läbi, aga tegelikult oli Rooma parim kogemus. Viimane õhtu Colosseumi juures, viimane õhtusöök kohvikus, mille aknast avanes vaade colosseumile ja seda ümbritsevale. Itaalia vaieldamatult parim teenindus ka sealsamas. Ja parim toit. super lõpetus super tripile. Järgmisel päeval lennujaama, 7 korda ümberotsustamist hiljem tuli lennukile astuda ja 3 tundi hiljem juba ohutult ja surmani väsinuna küprose pinnal. siin võttis vastu 30-kraadine soojus, hotellist 5 minuti kaugusel on vahemeri, kuhu veel pole ujuma jõudnud, sest üks kohver suveriietega on ikka veel teadmata kadunud, tõenäoliselt larnaka lennujaamas. loodan et homse jooksul ilmub välja. muidu ma pean veel ühe korra kleidiga käima :S täna oli veider. aga soe.

jah, olen õnnelik.

töö otsimise peale veel ei mõtle, praegu puhkan. tööle lähen järgmisel nädalal. seni naudin, õpin tundma, meenutan, igatsen...


armastan teid, kes koju jäite!!!

tsaupakaa

nonii, nüüd on siis aeg.
praeguseks viimasedki hüvastijätud tehtud...kusjuures just need viimased olid kõige ilusamad. viimase paari nädalaga on kogunenud hulgim ilusaid mälestusi, mida endaga kaasa võtta ja igatsema hakata.

4 tundi tripi alguseni

ütleks ainult veel, et armastan teid kõiki, teid on ääretult raske kaugele jätta ja absoluutselt võimatu unustada, seega meenutagem neid ilusaid hetki, mis oleme koos veetnud ja varsti kohtume jälle!!!

praegu rohkem ei oska
Teie,
muff_armastust_täis_lähebärareisile*

* katsun hakata nüüdsest tihemini kirjutama :)

täna ma tundsin midagi. midagi sellist mida pole ammu tundnud. tundsine ennast endana. ma olin hetkeks võimeline mõtlema ka millegi muu peale, kui töö, reisiettevalmistused, viimase aja pinged.
ei, ma ei ütle, et kõik oleks viimasel ajal halvasti, lihtsalt teistmoodi kui muidu. mul on alati olnud aeg ja võimalus võtta hetki iseendaga - saada oma peas selgeks kõik, mis vajab selgeksmõtlemist. viimastel aegadel pole enam seda tunnet. täna tuli. tundub et mul oli vaja vaid kedagi, kes mind tunneb, kellega olen samal lainel. hetkega lõi pildi selgeks, pea puhtaks kõiksugu pahnast, mis sinna kogunenud. asemele tuli vaikus ja rahu. nii hea oli olla et pisarad tulid silma. nutsin, sest tundsin et ma ei olegi kadunud, see õige mina on veel kuskil alles.
tulid meelde kõik need mälestused paari aasta tagusest ajast ja mõtted, milline ma oleks siis, kui elu ei oleks viinud mind kokku inimestega, kes mulle praeguseks täiesti asendamatuteks on muutunud.
tundsin täna armastust ja headust, mitte ainult minu poolt, vaid minu poole. tundsin, et minust hoolitakse, ja et see tähendab mulle kõike. tundsin rahu, naer läbi pisarate. ilus on vaadata, kuidas inimesed kasvavad ja muutuvad, koos sinuga. kedagi ei jäeta maha, kõigile antakse võimalus püüda oma unistusi. need, kes selle võimaluse ära kasutavad, ei ole kunagi enam endised. nad muutuvad. hea on näha, kuidas head inimesed saavad, mida nad väärivad.

nii palju mõtteid, nii vähe aega et neid mõelda...
elu on nii meeletult ilus.

nonii, paar nädalat on august juba kestnud, jälle on tehtud palju toredat, muuhulgas taaskord mõned eriti toredad deidid sõpradega, veeeeel üks Läti-tripp koos ujumisega Jurmalas, sai ära nähtud nii vikerkaare algus kui lõpp ning tähesadu, tervitasin tagasi kodumaale parima Riho, käisin perega elus esimest korda põhjanaabrite juures, kus nägin-kogesin ära Serena (Jurmala on ikka parem) ja kohtusin Muumitrollidega, laulsin öösel vanalinnas ja just just tulin Oldskool peolt kus dresscode nõudis tunkesid ja katki tantsida on ikkkaveel nii hea!

Muidu on natuke keeruline, pea on täis teineteisele vastukäivaid mõtteid seoses tuleviku ja mind ümbritsevate inimestega. Aga muidu on elu lill ja suvi on natuke veel ja kauaoodatud aastalõpp tuleb seitsmepenikoormasaapasammudega lähemale...
kardan natuke.

armastus on armastus

täitsapekkis kui palju on juhtunud!!
(krono)loogilisse järjekorda panemata lühidalt - peale Massive Attacki järgmisel päeval Lenny, siis veel järgmisel päeval Riias Linkin Park (OMFG!) ja pidu Essentialis, tagasi Eestis hängid ja chillid sõpradega rannas võrgutades, öised ujumised ja outingud töökaaslastega, maailma toredaimad deidid sõprade ja noormeestega, veel paar Riia-Jurmala trippi, nii mõningi "esimene", lühikesed eestimaatripid tibide ja sõpradega, kohtumised vanade sõpradega, tutvumised uutega, üks maailmafantastiline nädalalõpp maailmailusas kohas muusikat mängides ja puhates, kvaliteetaeg perega ja üks ärasaatmispidu töökaaslastega, maailma kõige ideaalsemad puudutused, ilusaim õhtu maailma parima veiniga, ideaalseim õhtu ideaalmehega....
see kõik mahuks ühte hingetõmbesse, lihtsalt nii fantastiline aeg, mis on liiga kiirelt möödunud.

...ja augustikuu on alles ees! ;D

Täna oli Kontsert.
Muusika oli MUUSIKA ja valgustus oli SHOW!!
Ja need naisvokaalid!
Ma olen alati olnud naisvokaalide suurim fänn.
Ehk siis ohtrasti klassikat( selle looga seoses nii mõnigi meeletu mälestus) ja natuke uut kraami ka.

Elamus, nohh!!! :)

Aa, tema käppa surusin kaaa! ;)