chocolate samurai

alati on nii, et ilma kõiksuguse planeerimiseta kukuvad kohtumised kõige paremini välja. samuti ka eile, kus peale unist päeva tuli mõte korraks piritale kebabi sööma minna, sinna ja tagasi.
siis aga helistasid ühed ning teised sõbrad, ja kokku tuligi üks väga eksprompt rannatripp ujumise ning võrkpalliga, mis oli üle tüki aja üks kõige toredamaid üritusi, sest kohal olid mõlemad vennad (!!!!!!!!nende esmakohtumine), kallis sugulane ning üks väga väga kallis sõber, keda pole ilmatu pikka aega näinud ning loomulikult ka kallim. kuigi oli tegu kolme erineva seltskonnaga, oli meeleolu kõigil üleval, ei olnud mingit eraldumist, nagu tavaliselt erinevate seltskondadega kipub olema.
eilne õhtu, samuti nagu tänane, vanade sõpradega, tõi meelde vanu tundeid, selliseid mida enam hästi ei mäletagi. rõõm oli palju ehtsam ja heaolu omandas hoopis teised piirid. seal olingi jälle õnnelik. üldisemas mõttes. ei, ärge saage valesti aru, ka igapäevaselt olen õnnelik. mul on kõik, mis tarvis, et olla eluga igati rahul, kuid see tunne kui näed neid inimesi, kellega sind seovad nii paljud ühised mälestused, kõiki koos...süda tahtis lõhki minna, noh :)

jah, nii mõnigi tunne sai õli tulle..

teise näitena eksprompt-teemadel, otsustasime kallimaga ükspäev end üles lüüa ning restorani minna. mõeldud-tehtud. selga väike must seelik ning lihtne kuid elegantne must särgike, varvaste otsa kõige mõnusamad ning armsamad väikesed kontsadel rihmikud, päikesest pruuniks päevitunud sääred ilusasti särama, lokid lihtsasse kuid armsasse tuulesoengusse, kerge suvine meik ja päikeseprillid, mis kõik tipnes kõige mõnusama naeratusega milleks ma võimeline olen...ja deit võiski alata. minu kontrastina valgesse-beezhi riietatud härrasmees pahviks löödud, võtsime suuna eesmärgiks seatud eliitrestorani poole, kus meile reserveeritud maja parim laud. toidud olid, nagu nad oleks mõeldud söömiseks, joogid, nagu nad oleks mõeldud joomiseks. mõnus sõbralik ning viisakas teenindus - kõik oli 5+. edasi väike jalutuskäik läbi vanalinna ühte teatud veinibaari õdusat olemist ning mõnusat kihisevat ja teineteise seltskonda nautima. õhtu lõpetuseks loomulikult meie tavaline geibaari-ring tavaliste jookidega, mille lõpuks ei suutnud uskuda, et õhtu juba läbi on. kõik oli natuke liiga hea. aitäh! :)
siiski on veidi kahju, et mainitud õhtul mõne tuttava/vähem tuttava fotograafiga ei trehvanud - väärt mõte oleks olnud see õhtu digitaalselt/vähemdigitaalselt jäädvustada. sest tunnistagem, me nägime pagana head välja!

aa, hiljuti tegin endale kingituse, ostsin raamatu mida olen kaua tahtnud - mul on ka nüüd oma piibel. ning kuna hiljuti mul kalli sülearvuti kõvaketas otsad andis ning mul nüüd ÜLDSE muusikat pole, otsustasin hakata selle põhjal muusikat muretsema. muidugi, Teie, kes te teate mu muusikamaitset, olete rohkem kui teretulnud annetama mulle osa Teie suursugustest muusikakollektsioonidest,
ette tänades,
Teie,
musamuff