kolmapäev, jaanuar 24, 2007

nagu ütles üks väga armastatud tegelane ühes väga palavalt armastatud (minu poolt) kultusfilmis: "This could turn Hare Krishna into a Bad Bwoy! "

iga päevaga armastan aina enam...

time for the datin' game again

eile möödus taaskord üks ülitore kolmekäiguline deit ühe ÜLItoreda noormehega, pinge kasvab :P

ja teisi sõpru igatsen niiiiii väga. ja täna oli nii super ilm aga keegi ei tulnud jalutama. selle asemel hakkasin koristama ja siis hakkasin omale kodulooma tahtma. koera. või kassi. mingit väikest ja armsat. niii meeletult tahaks, täitsa minu enda oma. ja siis täna lugesin loomade hoiukoha kodulehte ja vaatasin nende loomade pilte ja lugesin nende lugusid...ja pisarad tulid silma.
kuidas inimesed saavad NIIII mõtlematult ning julmalt teiste elusolenditega ümber käia?! unarusse jätta need, kes meist endist sõltuvad?!
:/

aga ma tean et homme on parem ja olen ikkagi õnnelik.
(nii palju asju on juhtunud aga ei saaaaaaaaaaa kirjutada...)

reede, jaanuar 19, 2007

kolmapäev, jaanuar 17, 2007

uus on ammuunustatud vana ehk kuidas coalahunnik looduses käis

käsil on põnevad ajad. uued mõtted, uued tuuled, uued inimesed. ma arvan et kõik muutub varsti :)


et saada eemale linnakärast ja hingata kopsudesse värsket loodust, võtsin kätte ja sõitsin Lohusallu külla ammusele sõbrale toore kala aegadest. see loodus, meeletult ilus loodus, tuuline rand õhtukumas, tähistaevas!!!! ma pole kunagi veel näinud korraga nii palju tähti, kui eile. ma võiks tundide kaupa ainult taevasse vaadata vist. langevat tähte nägin!!! sealsamas ma olingi õnnelik. mitte midagi muud polnud vaja.
well, peale rahulikku tähtede vaatamist läksime metsa täristama. peale väikest kiirkursust relvade käsitsemisest sain esimest korda elus tulistada päris päris relvast. öises pimedas metsas, totaalses vaikuses lõi kõrvus küll kumisema, aga muidu oli fiiling küll super. mälestuseks sain ka oma elu esimese padrunikesta. küll oli esialgu tegu paukpadruniga, aga ma ei kurda. mulle lubati et kui ma hästi hakkama saan, siis võin kunagi ka päris padruneid lasta. :) kes tahab tulla laskmist harjutama koos minuga?
hommikul oli mets veeeel ilusam kui õhtul, päike paistis läbi roheliste puude, sammal oli roheline, kõikkkkkkk oli roheline, mitte miski ei viidanud sellele et on jaanuar. mõnus jalutuskäik läbi rohelise metsa oli just see, mida vaja.

vahest on ju vaja lihtsalt ära saada....

esmaspäev, jaanuar 08, 2007

eile, kui palavikus ja muidu tõbine pisike Victoria mulle pai nurudes sülle puges, pani mind mõtlema. tulevikust. asjadest, mis mina saaksin teha et tema arengut mõjutada suunas, et temast saaks õnnelik inimene. kunagi kui ta on juba piisavalt suur, et hinnata seda, kui õnnelik või õnnetu ta on. kuidas ma saan teada, kas see, kui ma talle oma lemmikmuusikat mängin, mõjutab tema muusikamaitset ja seda, kui olulisel kohal muusika tema edaspidises elus on? kuidas ma saan teada mis teda õnnelikuks teeb? tihti mõtlen, miks minu vanemad mind mingis suunas ei juhtinud, võimalusi ju on - sport, kunstid... tõenäoliselt leiab iga inimene kunagi ala, mis teda õnnelikuks teeb, kuid mina arvan, et vanemad võiksid kasvõi veidi juhtida oma pisikesi mingis suunas. mina tunnen küll, et midagi oli nagu alati puudu, kui ma üles kasvasin. polnud nagu mingit suunda, kuhugi poole pürgida, unistada kuhugi jõudmisest. loomulikult ei mõtle ma, et vanemad peaksid sundima lastele peale neid tegevusi mis neile endile huvi pakuvad, vaid andma lastele võimalus tutvuda erinevate aladega läbi mängu. alateadlikult valib laps ikka selle, mis enim meeldib ju.
vahest soovin nii väga et meie pisike tirts tunneks end kunagi tulevikus just nii hästi ja õnneliku ja rahulolevana, kui mina praegu, muusika ja sõpradega tegeledes, uisutades. need ongi NEED ASJAD. loodan et ka tema leiab kunagi endale SELLE, mis ta õnnelikuks teeb.

tore on mõelda, et kunagi kauges-kauges tulevikus meenutab Victoria, kuidas tema tädi talle trummbassi mängis ja siis ise mõnele futu-dnb-peole läheb ;D
veider, aga samas, miks ka mitte?! ;p