laupäev, august 28, 2004

Üle kõige maailmas armastas ta shokolaadi. Ja Teda. Tal
oli Temaga koos olles kõik, mida ta vajas. Igal hetkel mõtles ta, kui õnnelik ta
on. Temaga koos jalutades, jäätist süües, bussis kõrvuti istudes või raamatut
lugedes. Tol päeval nad kohtusid pargis. Ta ootas Teda kaua. kuid sel polnud
tema jaoks tähtsust. ootamine oli 'fine', sest ta teadis, et lõpuks Ta ikka
tuleb. Ta kuulas muusikat ja luges raamatut,aegajalt lihtsalt naeratades ja Tema
nägu meenutades.




Puhkus oli äge. see oligi nagu tõeline puhkus ja täpselt nagu see muinasjutt, mida poiss tüdrukule mõned ööd enne puhkust jutustas. nüüd jäävad nad ootama järgmisi muinasjutte järgmistest puhkustest ja ....ah, kogu nende koosveedetud aeg on nagu muinasjutt!


Täna õhtul aga Retro Nightile!!! :)

esmaspäev, august 23, 2004

uniste silmadega tekiseest vaevumärgatav pisike neiuhunnik vahtis terve õhtu samaaegselt filmidega oma tillukest helesinist kaasaskantavat ning tumepunast krussis traadiga seinakülgekinnitatud telefoni, lootes et kohe-kohe see või teine hakkab seda kõigearmsamat heli tegema, kui kõige armsam poiss helistab. nüüd neiu läheb magama. aga tegelikult arvab ta, et see ongi SEE ootus. tead et iga sekund mis möödub, viib sind lähemale Tema hääle kuulmisele. nii mööduvadki tunnid. pea sama kiirelt, kui Tema enda seltsis. oodata on mõnus kui tead, et see mida ootad, ikka kindlasti tuleb.
toosama neiuhunnik ootab eelolevat puhkust lausa pikisilmi. poiss rääkis talle muinasjuttu tollest puhkusest. läbi unesegase kaisusoleku meenutab neiu neid pilte, mis talle silme ette tekkisid kui poiss talle muinasjuttu jutustas. see nii tuttav mets ja mereäärne rand. see lõhn seal metsas..ja see kõige armsam poiss. väljasõit on kolmekümne kuue tunni ja kolmekümne minuti pärast. umbes.
puhkusele eelnevad päevad veetsid poiss ja tüdruk koos. jalutades ja ühiste huvidega tegeledes. varsti ilmuvad kuskile siia ka jäädvustused nende tegemistest. poiss oli väga omas elemendis ja tüdruk fannis niisama. neil oli koos hea ja nad olid õnnelikud.

...uute kohtumisteni, kallis publikum ja 'tsisum' kõige armsamale poisile.
(Alole: palun, kannata veel veidi.. varsti tuleb!)

reede, august 20, 2004

kunagi ärge tegutsege hetkemeeleolu ajel.

teisipäev, august 03, 2004

huh, kolm nädalat viimasest postitusest... damn i must be busy :P
a muidu work sucks ja suvi rocks.
ja kalli on ikkagi nii lõputult armas ju!
Vikit ma pole veel näinud, aga ta pidi ka armas olema. kohe lähen vaatan tema ka üle. seni kuni ta veel valge laps on. poole aasta jooksul läheb arvatavasti neegrilapseks kätte ära ;D
neile, kes veel ei tea, siis kualaplika sai 1 augusti õhtul kell 2005 pisikese Victoria tädiks :) emme ja tütar on stabiilselt õnnelikus seisus ja saavad homme koju.

olge mõnusad ja nautige suve!

:*