Täna oli Kontsert.
Muusika oli MUUSIKA ja valgustus oli SHOW!!
Ja need naisvokaalid!
Ma olen alati olnud naisvokaalide suurim fänn.
Ehk siis ohtrasti klassikat( selle looga seoses nii mõnigi meeletu mälestus) ja natuke uut kraami ka.

Elamus, nohh!!! :)

Aa, tema käppa surusin kaaa! ;)

41° 24' N 2° 9' E või 43° 15 47' N 6° 38' E, selles on küsimus

Kõik on nagu korras, elu on lill... aga miski närib. Miski närib kuskil kaugel taga nurgas ja ei lähe ära. Ainult tugevamaks ja märgatavamaks läheb. Iga päevaga. Mingi soov või igatsus või vajadus millegi uue järgi. Ei, isegi mitte lihtsalt soov või igatsus, vaid _vastupandamatu_ soov ja _piinav_ igatsus - ma janunen uute elamuste järgi. Peas on küpsemas plaan seda janu hakata kustutama, kahjuks aga pole reaalne elu päris selline, et võtad kätte ja teed, lihtsalt lähed minema. Enne on vaja kokku siduda lahtised otsad, lõpetada ära kõik pooleliolev, et minnalaskmine oleks natuke lihtsam. Lasen minna kõigil hirmudel ja segajatel - nüüd on minu aeg! Minu aeg näha maailma, kogeda ja nautida, naeratada südamest ning olla see, kes olen igatsenud olla nii kaua.
Usun, et nüüd suudan öelda "ei" kõigile neile väikestele kiusatustele, mis mind on tagasi hoidnud, kõik see mis mind on seni õnnetuks teinud ja elu paigalseisus hoidnud.

Emotsioone on meeletult, aga mitte siis kui teised näevad. Õhtuti, kodus üksi filmi vaadates või just enne magamajäämist... siis. See aga on natuke konfliktis selle eelmise mõttega.
Mobiilis on juba tükk aega üks vastavateemaline halasõnum, mille kirjutasin siis, kui mure liiga raske oli ning mis oleks ammu saadetud ja mure kaelast saadud, kui oleks vaid keegi, kellele saata..keegi kes mõistaks ja keegi kes ei mõistaks hukka..

Muff,
kaheks_kistud_jälle