tundmus , ka emotsioon. T-tes avaldub inimese suhtumine maailmasse ja iseendasse. T-d annavad värvingu kogemustele ja mõtetele, neis väljendub rahulolu või rahulolematus: näit. vestluskaaslane on
meeldiv, film igav, vahejuhtum naljakas, töö huvitav. T-d olenevad *tarbeist. Tarvete rahuldamine kutsub esile meeldivaid tundeid (lõbutundmusi), tarvete rahuldamatus tekitab ebameeldivaid norutundmusi. T-d mõjutavad tugevasti inimese käitumist ja kogu elutegevust. Näit. rõõm, sõprustunne ja armastus enamasti suurendavad elujõudu ja tõstavad töövõimet. Mure, hirm, häbi ja kartus mõjuvad enamasti rusuvalt,
pärsivad tegevust. Meeleoluks nimetatakse püsivat nõrka tundmuslikku seisundit. Lühike väga äge tundepurse on *afekt. Kirg on tugev ja püsiv t., mis sunnib agarasti tegutsema, et eesmärk saavutada. Sisu järgi eristatakse moraalseid t-i (näit. seltsimehelikkus-, kollektiivsus- ja kohusetunne), ilu tajumise või kujutlemisega seoses olevaid esteetilisi t-i ja vaimses töös tekkivaid intellektuaalseid t-i (uudishimu, teadmishimu, kindluse- ja kahtlusetunne jt.). Loomadel on peamiselt lihtsaid emotsioone. Kõrgemail loomadel võib olla ka keerukaid tundmushoiakuid (näit. kiindumus peremehesse mõjutab kogu koera elu). T-te kohta: A. Lunge, «Tundmuste kasvatamine» (1972) ja «Emotsioonide psühholoogia» (1980).
..jätkub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar