jeees...

õues on pime. õhtu on juba. akna all seistes tundub õues olev nullkraadine sulailm toa- ja tekisoojusega võrreldes nii lõputult paha. mälestustes lõppevast päevast on see lumi ja külm nii mõnusad ja mahedad, sest kõrval kõnnib päikesekiir. pühapäevaõhtuselt chill internetiraadio muusika toob mõtted möödunud päevast käesolevasse hetke, kus voodil lamab kergetes riietuses poiss, nina raamatus ja mõtted modellide glamuurses maailmas, padi kaisus ja mõnus soe sinine tekk ümber mässitud. tüdruk istub veidi eemal kollases tugitoolis ja kirjutab. kirjutab oma mõtteid. kollase teki sees tulevad kõige paremad mõtted, mõtleb ta, aegajalt poisi poole piiludes. rammestus eelnenud tegemisterohkest päevast annab juba ammu tunda, kui tüdruk omale tassikest magusat teed keedab ja omaette naeratab. peale mitut mõnusat muusikapala poeb tüdruk poisile kaissu ..

-to be continued-