chocolate samurai

tänase päeva trend tundub olevat kirjutada, kui palju kõrgemale/kaugemale/paremini/kiiremini kõike saab/on võimalik teha, et edukaks saada. kiiremini. tublimalt.
ei tasu lolliks minna, kallid inimesed. selles võidujooksus ei võida ju nigunii mitte keegi. kui ühtpidi vaadata. samas, kui pöörata pea viltu, võib mõelda ka nii et 'võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju'. kuidas keegi, eks.
miks mõelda asju nii keeruliseks, kui saaks ka näiteks nii. teate kui palju lihtsam nii on?
mina küll ei tahaks ükspäev, aastate pärast, hommikul ärgates mõelda, millal kõik need 'asjad' ja ametinimetused minu ümber muutusid olulisemaks sõpradest, päikesest ja naeratustest. ja siis oma viimase moeröögatuse järgi ostetud mobiiltelefoni telefoniraamatus ringi vaadates leida sealt ainult tööalaseid kontakte, sekka võibolla mõned mehed, kellega 'kunagi-oli-midagi' või 'kellega-võiks-olla-midagi-kui-mul-töö-kõrvalt-aega-oleks' ja enda hämmastuseks mitte leida sealt kedagi, kes hooliks piisavalt, või veel hullem, kellest sina hooliksid piisavalt, et tema sulle või sina talle toeks oleks, kui elu tundub sind koos kõigi nende ’asjadega’ alla neelavat. Olla kõigi oma viimase moe järgi olevate asjadega üksi. Kas te seda tahategi, teie, kes te täna räägite oma soovist kiiremini edukaks saada?

mina, näiteks, katsun lihtsalt tänase päevaga õhtale saada. homme vaatame, mis homme saab. nii on minu jaoks hea.
Today, i guess, is just one of those days..

muff_soft