algidee on kellegi Andri-nimelise noormehe blogist.
Mängu reeglid on sellised:
1. Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat
2. Ava lehekülg 123
3. Leia viies lause leheküljel
4. Postita järgmised kolm lauset (5., 6. ja 7.) bloogi koos nende reeglitega.
5. Ära püüagi otsida välja mõnda "eriti lahedat" või "intellektuaalset" raamatut! Ma tean küll, mida sa mõtlesid. Haara lihtsalt raamat, mis on sulle lähim. Ei mingit petmist.
minu tulemus:
kore wa nan no tatemono desu ka. - Mis hoone see on?
kore wa nanseiki no mono desu ka. - Mitmendast sajandist see on?
tenbódai ni ikitai desu. - Ma soovin minna vaateplatvormile.
Raamatuks Jaapani-eesti sõnastik. vaba aja kirjandus :D
pühapäev, jaanuar 29, 2006
Raamatumäng
laupäev, jaanuar 14, 2006
10.05.05 kirjutati:
Äratuskella ja esivanemaid ignoreerides ei suuda Ta hommikul oma öisest nutmisest punaseid ja paistes silmi avada, et vastu minna järjekordsele päevale. Ta ei suuda enam tugev olla. Ta tahaks lihtsalt andeks paluda ja nõrkemiseni nutta ja kisada.Tal on küll sõpru kellega ta end ümbritseb ja tegevusi millega ta end hõivab, et mitte üksi olla ja tegevusetuses mõtteid mõelda, kuid öösiti pole kedagi. Öösiti on Ta üksi; üksi oma mõtetega, üksi oma mälestuste ja pisaratega. Hommikuks on kõik need valud mis öösel torkisid, muutunud tuimaks. Ta tegeleb järgnevate päevade jooksul kõigi nende asjadega, millega end sidunud, kuid see tuim valu ei kao. Iga õhtu voodisse heites tunneb ta seda jälle tugevamaks muutumas. Ja jälle ei ole kedagi, kellega seda jagada. Jälle on Ta üksi.
elu on selline
reede, jaanuar 13, 2006
niisiis, mis uut?
aasta, mis vahetus siin - seal , ja mis võeti vastu lasteshampusega mõnusas seltskonnas.
metsik õppimine (oh, wait, see pole ju uus :P) eksamiteks, millest kõigest üks praeguseks tehtud. mõned veel ees.
ja tegelikult polnud üldse plaani kirjutada siia, sest pole nagu midagi öelda, aga und oodates (jah, ma läksin kell 12 magama, tavapärase 3-4 asemel, mõtlesin et prooviks täna niipidi) hakkasid mõtted peas ringi kolama ja nii võtsin vastu otsuse paari sõnaga kokku võtta viimased nädalad, mida jääb meenutama see mees. popikas, ma tean, aga tegelikult ilus ju. ja tegelikult on ikkagi kõik hästi. vahepeal lihtsalt tundub teisiti. uues töökohas on lahe, koolis ka, tema on ikka sama armas kui alati ja tema on täitsa rahul ja õnnelik.
aa, ootamatud kokkupõrkamised heade sõpradega on niiiiii väga positiivsed. kuigi päeval tundus et miski ei suuda täna näole naeratust tuua, suutis tema seda siiski. aitäh:)
üldiselt, uusi mõtteid-ideid-plaane on palju, mõned neist valmimisjärgus, teised veel mitte. varsti pikemalt.
teie,
imeliku_postituse_muff