raport 1

muff siin, mäletate teda veel? räägib teiega paralleeluniversumist nimega Küpros. siin on üldiselt samamoodi nagu teil seal, ainult kliimaolud on teised ning elanikud natuke ... omamoodi. kõik muu on aga sama, tuleb teha tööd,mis mingitel hetkedel on lihtne, teistel jälle natuke keerulisem, tuleb katsuda hakkama saada iseendale söögi muretsemisega, nagu kiskjale kohane, tuleb tegeleda teiste liigikaaslastega ning omavaheliste kommunikatsioonide sujumisega.
ega ta lihtne ei ole, aga teise maailma sisse elamine ei peagi lihtne olema, ega ju? üldiselt hindaksin iseenda sisseelamist rahuldavaks - uue elu ja töökoha teevad talutavaks kolleegid, kellega saab ka väljaspool töötunde mõnusasti aega veeta, toidupoolise muretsemine läheb kah kuidagi - väga igatsen aga mõningaid koduselt armsaks saanud asju nagu jogurt ja sõbrad ning pere. nagu aga üks kohalik elanik ütles - siin end hästi tundmiseks läheb vaja vaid põhjust. kõik muu on ebaoluline. siin ma nüüd siis olen, otsin põhjust et siia jääda ja end sealjuures veel pagana hästi tunda. vaikselt edeneb.

raport 1 lõpp,
Teie,
muff

selavii

Noh, et kõik algusest ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et esimene reisipäev sakkis. tallinn-riia-kaunas-misiganeslinn-varssavi. POOLA SAKIB! ööbimine oli aga supertoredas noortehostelis, järgmine hommik kohalikud vaatamisväärsused ja turistipildid ja edasi berliini poole, kus kohtusime Frankiga, kellega poole ööni ringi trippisin ja linnaga tutuvusin. esimesed super reisimuljed, sai nähtud nii mõnigi ammune unistus, näiteks brandenburgi värav. esimesed suurlinnamuljed olid mõnusad. reisikaaslastega esimesed hõõrumised väsimuse ja liigse koosolemise tõttu ka peetud. eks meil kõigil oli peale poolat närvid läbi, seega arusaadav. Berliinist edasi Pariisi, kus veetsime kokku 3 päeva-ööd, täis meeletuid muljeid. Triumfikaar, Eiffel, Louvre, uuesti Eiffel, Notre Dame, uuesti Eiffel, seekord seest-ülaltpoolt, Sacre-Coeur, mõnusad Pariisi välikohvikud. Enne reisi algust sain hea kokkusattumuse kaudu oma ühtedelt viimastelt klientidelt Kolmest Õest nimekirja kohtadest, mida Pariisis külastada, kuhu turistid muidu ei satu. Nägime ära ka viimase pisikese viinamarjaaia Pariisis. Esimesed metroosõidud, vaated, vanad majad, väga vanad majad, ilusad inimesed, toredad inimesed, enamasti kohutav teeninduskultuur. Kõik selle aga jätsime kiirrongiga seljataha ja panime Rooma poole teele. Enne Roomat olime aga sunnitud veetma 3 tundi Milanos, mis oli ELU pommiauk - jube teenindus, vaadata suurt midagi polnud ja üldse kahtlane. Roomas aga võtsid meid vastu 30-kraadine temperatuur päeval, palmid, mõnus ööbimiskoht kolmeks järgmiseks ööks ja veidi sõbralikumad inimesed, kui Prantsusmaal. Itaalias, vastupidiselt mu eelnevatele arvamustele räägitakse tunduvalt rohkem inglise keelt kui Prantsusmaal. kuradi prantslased! Itaalias proovisime mitmeid pizzasid ja pastasid - vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et Itaalias, kui pizza ja pasta sünnimaal peaks olema parimad - alles viimased 2 kohta, mida proovisime, olid tõesti head. pooled pizzad polnud isegi pizzad, osad pastad ei väärinud pasta nime. Roomas trippides nägime ära enamuse turistikaardil olevaid väärsusi - Trevi purskkaev, Pantheon, mausoleumid, kindlused, varemed, monumendid, plazzad, loomulikult oli tarvis eelviimasel päeval rentida jalgrattad ja minna vaticani avastama. seiklus omaette, jalgrattal läbi hullumeelse liiklusega võõra suurlinna trippida. närvid läbi, aga tegelikult oli Rooma parim kogemus. Viimane õhtu Colosseumi juures, viimane õhtusöök kohvikus, mille aknast avanes vaade colosseumile ja seda ümbritsevale. Itaalia vaieldamatult parim teenindus ka sealsamas. Ja parim toit. super lõpetus super tripile. Järgmisel päeval lennujaama, 7 korda ümberotsustamist hiljem tuli lennukile astuda ja 3 tundi hiljem juba ohutult ja surmani väsinuna küprose pinnal. siin võttis vastu 30-kraadine soojus, hotellist 5 minuti kaugusel on vahemeri, kuhu veel pole ujuma jõudnud, sest üks kohver suveriietega on ikka veel teadmata kadunud, tõenäoliselt larnaka lennujaamas. loodan et homse jooksul ilmub välja. muidu ma pean veel ühe korra kleidiga käima :S täna oli veider. aga soe.

jah, olen õnnelik.

töö otsimise peale veel ei mõtle, praegu puhkan. tööle lähen järgmisel nädalal. seni naudin, õpin tundma, meenutan, igatsen...


armastan teid, kes koju jäite!!!