uus on ammuunustatud vana ehk kuidas coalahunnik looduses käis

käsil on põnevad ajad. uued mõtted, uued tuuled, uued inimesed. ma arvan et kõik muutub varsti :)


et saada eemale linnakärast ja hingata kopsudesse värsket loodust, võtsin kätte ja sõitsin Lohusallu külla ammusele sõbrale toore kala aegadest. see loodus, meeletult ilus loodus, tuuline rand õhtukumas, tähistaevas!!!! ma pole kunagi veel näinud korraga nii palju tähti, kui eile. ma võiks tundide kaupa ainult taevasse vaadata vist. langevat tähte nägin!!! sealsamas ma olingi õnnelik. mitte midagi muud polnud vaja.
well, peale rahulikku tähtede vaatamist läksime metsa täristama. peale väikest kiirkursust relvade käsitsemisest sain esimest korda elus tulistada päris päris relvast. öises pimedas metsas, totaalses vaikuses lõi kõrvus küll kumisema, aga muidu oli fiiling küll super. mälestuseks sain ka oma elu esimese padrunikesta. küll oli esialgu tegu paukpadruniga, aga ma ei kurda. mulle lubati et kui ma hästi hakkama saan, siis võin kunagi ka päris padruneid lasta. :) kes tahab tulla laskmist harjutama koos minuga?
hommikul oli mets veeeel ilusam kui õhtul, päike paistis läbi roheliste puude, sammal oli roheline, kõikkkkkkk oli roheline, mitte miski ei viidanud sellele et on jaanuar. mõnus jalutuskäik läbi rohelise metsa oli just see, mida vaja.

vahest on ju vaja lihtsalt ära saada....