chocolate samurai

eilne big date võttis ootamatu pöörde kui kaaslane helistas kaks tundi enne deidi alguseks määratud aega ning teatas, et ta on autoga poolel teel teadmata suunast tallinna poole tee peale jäänud ja ilmselt ei jõua. see tõmbas kõigile lootustele toredaks õhtuks vee peale, seega üritasin planeeritud ürituse pileteid kellelegi maha parseldada, edutult. õnneks oli üks tore ning kallis sõber kes mind veenis siiski minema, temaga. õhtu lõpuks oli mul väga hea meel et ma siiski nii pagana kangekaelne pole, sest planeeritud üritus kujunes toredamaks kui oleks osanud arvata, arvestades et mu deit kohale ei tulnud.
koju jõudes hakkasid tulema teated kõiksugustelt sõpradelt-tuttavatelt stiilis "ma nägin sind telekast, superstaar". nimelt õnnestus meil saada kohad lugupetetud zhürii selja taga.
noh, ikka juhtub. peaasi et nalja saab.

kõiksugu arutelud mida olen mõelnud siia kirja panna on enne siia jõudmist suutnud juba lahti harutatud ning läbi nämmutatud saada, sellel põhjusel ka jube vaikne siin olnud. see ei tähenda siiski seda, et miskit ei toimu. elus on praegu isegi natuke liiga palju, millest rääkida, kui vaid oleks kuulajaid.

viimasel ajal on kuskilt juurde tulnud suurem kogus enesekindlust teha asju just nii nagu mina tahan, jalgu trampida, kõiksugu kavaluste ning naeratustega oma mõtted ning ideed läbi suruda.
go me!
kui ma ainult nii pagana laisk ei oleks.. ;p