elu nagu filmis, nohh

pinged tööl kasvasid mingi hetk nii suureks, et ma ei läinud sinna enam hea meelega. see tähendas, et oli vaja ära saada. nii võtsingi kallima käekõrvale ning sõitsin minema. olgugi et vaid imelühikeseks ajaks, siiski oli see üks imelisemaid ning lõõgastavamaid hetki üle väga pika aja. kõik oli ideaalne, tekkis tunne nagu oleks eemal puu all istunud muinasjutukirjutaja, kes meile omaenda muinasjutu kirjutas. põnevusega jään ootama, mis seiklusi ta meile järgmiseks välja mõtleb.


Aitäh!