original oldschool :p

kiki kirjutas 27.12.2004 nii:

Kujutle seltskonda, kus sa end mugavalt ja vabalt tunned. Olgu selleks perekond, sõbrad või lihtsalt mingi grupp pooleldi võõraid inimesi. Kas vahest tunned, et hingad nende inimestega ühes rütmis? Ja seda juba aastaid.
Teil on erinev taust, maailmavaated ja eesmärgid. Erinevad arusaamad ja väärtushinnangud. Igaüks võitleb omal rindel enda jaoks tähtsate asjade nimel ja ehitab isemoodi tulevikku.
Ja mõnikord võtavad nad korraga aja maha, istuvad kuskil suvalises urkas koos, räägivad ja kuulavad, tunnevad kaasa, naeravad enda ja teiste üle. Jagavad. Tunnevad end mugavalt, nagu oleksid peale pingutusterohket väsitavat päeva lõpuks koju jõudnud ja kingad jalast võtnud. Tunnevad end vabalt, hingavad ühes rütmis...
Nad ei pruugi üksteist näha kuude viisi. Ometi on traditsioone, millest nad piinliku täpsusega kinni peavad. Väljendugu see mõne kokkuleppe täitmises, mõnel pühal alati koos olemises, kindlas istumisjärjekorras kinoseansil, milles iganes. Ja iga kord, kui nad kohtuvad, poleks nagu vahepealset aega olnudki.
Tuttavaid tekib juurde ja kaob silmist. Märkamatult kustuvad telefoninumbrid ja kontaktid, et teha ruumi uutele. Aga mõned jäävad. Aastateks. Elu lõpuni?
Üldiselt valib inimene oma tutvus- ja sõprusringkonda nägusid ise. Mille järgi? Sarnane sarnast? Olude sunnil? Alguses võivad tõepoolest ühendada sarnased jooned, ühised kogemised, geograafiline asukoht, müstiline külgetõmme (hormoonid?). Aga hiljem? Sarnasuses ei saa ju küsimus olla. Sest, vaata, ka kõige paremad sõbrad tülitsevad ega ole teineteisega rahul. Ükskõik kui harva, aga seda juhtub.
Ja ometi maandame end just neil.
Milles asi? Sõltuvus? Harjumuse ike?

mina ütlen lihtsalt, et ma armastan seda, millest kiki nii ilusasti kirjutab. ma armastan neid inimesi, keda ma olen tundnud nii kaua, kui minu teadlik mälu suudab meenutada. nad on minu teine perekond. ei, nad ongi minu perekond.
nii palju oleks neist rääkida, kuid kas oleks piisavalt kuulajaid? kas oleks mõtet? kohe päris kindlasti ei suudaks ma sõnadesse panna kõike seda, mida tunnen ja mõtlen neist inimestest, kes on mõjutanud minu elu nii suurel määral, kui nemad seda on teinud. ma ütlen siis lihtsalt aitäh Teile, kallid. ma loodan et meil on ees veel vähemalt sama palju kauneid hetki ja mõnusaid jõuluhtuid, kui seni möödunud. ja arvan et te teate et ma armastan teid :)