p says:
ma ei tea ta nime
p says:
ma ei tea kus ta elab
p says:
ma ei tea ta telefoninumbrit
p says:
aga ma ärkasin temaga eile hommikul koos
p says:
ja enne kui ma midagi aru sain
p says:
lasi ta jalga
p says:
ja nüüd peaks ma tavalise elu juurde naasma
Lady C says:
mul oli ka ükskord kogemata nii
Lady C says:
aastavahetusel
Lady C says:
hommikul ärkasin võõras kohas, riided selga, lasin kiirelt jalga, vihma sadas, ilm oli selline hall, 1 jaanuari hommik...ma seelikuga..külm oli, kõndides läbi vihma kuskil teises linna otsas, bussipeatust otsides...
p says:
nagu filmis
...
p says:
nimesid ei olnud
p says:
me ei jõudnud nendeni
p says:
meil oli tähtsamat teha
sellistel hetkedel kujutab inimene jube hästi ette, mis tunne oleks enda elu kõrvalt vaadata. tänahommikune vestlus kalli sõbra/sugulasega tõi taas silme ette eelnimetatud aastavahetuse, ning lõi pildi selgeks nii mõnegi teise asja suhtes. tänane ilmgi on samasugune kui tookord. sürr.
taustaks see lugu, Liisilt.
nõudmiseni,
muff
pühapäev, mai 13, 2007
temalgi oli punapea
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar