uhuu, liiga palju mõtteid, uusi ideid ja plaane.
Tugevaimaks neist on meeletu piinav soov teha KÕIKE ja KOHE, hakata elama OMA ELU, teha kõiki neid asju mis peas ja südames, nautida seda elu mis mulle nautimiseks antud. Kui vaid inimesed mu ümber suudaksid seda mõista. Ja endi elusid samuti elada.
Nii palju on asju mida tahaks teha, imelisi inimesi, keda kohata, fantastilisi kohti, mida külastada, huvitavaid ameteid, mida proovida, suurepärast muusikat, mida kuulata, imelist toitu, mida nautida, erutavaid elamusi, mida koguda.
Tahaks seda kõike ja kohe! Ja kõige selle sees olles endale teadvustada, et olengi selles hetkes, teengi neid asju ja viingi oma unistusi ellu. Nüüd, kui maitse suus, tahaks veel ja veel.
Meeletu ärevus on sees, varsti tulevad muutused!
Juba järgmine nädal sünnipäevabakhanaalide viimane osa og grand finale. Ootan juba!
Muff_pilves, elust noh!

Riia saaga jätkub, ehk Osa 4 lõik 1 jätk

Niisiis, seiklus läbi, jätkan sealt kus eelmine kord pooleli jäi.
Riias bussist maha, ligi tunnike läbi vihma koos kompsudega hotelli poole orienteerudes võisin tunduda küll nagu eksinud märg kassipoeg kes otsib kodu. Igatahes, kodu leitud, natuke kuivatud, oli aeg Võimatuks Missiooniks.
Et mitte detailidel pikalt peatuda, ütlen vaid seda, et M:I was accomplished, põhjus miks üksi Riiga läksin, sai omale ja minule sobiva lahenduse juba kolmandal kohalviibitud tunnil. Edasine läks kui unenägu, puhates ja mängides ;D
Algul väike ehmatus, siis tassike teed ja pilgud, kohtumine pereliikmetega, öine linn käsikäes ja mõnus söömaaeg on vaid mõned märksõnad esimesest õhtust. Järgmise päeva põhieesmärk oli shoping, mida sai harrastatud ohtrasti - tulemuseks mõned ägedad uued hilbud, paar aksessuaari ja ruuduline kaabu. Peale shopingut väike sushideit ja valmistumine õhtuseks sõprade sünnipäevaks, kuhu mind iseenesestmõistetavalt kaasa kutsuti. Sõbrasüntari venue oli ääretult chill, midagi meie Juuksuri ja Saiakangi kohviku vahepealset, lisades eriti mõnus seltskond, kes võõrad kohe omaks võtab (jah, ka keele suhtes) ja parim DJ, kes muutis selle õhtu muusikalises mõttes ideaalseks. Peale mõningaid mõnusasti veedetud tunde eelpool kirjeldatud chillaudi-keldrist kodu poole taarudes tundus kõik liiga hea et olla tõsi. Algusest peale unenägu nohh!! Järgmisel hommikul ärgates kestis aga unenägu ikka veel. Viimase päeva linnaga tutvumine ja kõik need ilusad kohad, tõusmine Linna kohale ja need vaated ja need pilgud...need jalutuskäigud ja kohtumised..ja siis tuli buss. Lahkumine aga polnud üldsegi mitte nii raske, kui oleks arvanud, sest tean et unenägu jätkub ja juba varsti kohtume jälle. Unenäos ja ilmsi :)
Tagasiteel sai nähtud/pildistatud veel üks hämmastavalt ilus päikeseloojang mis lausa sundis omaette naeratama. Samuti sai peetud mitme tunni jagu mõnusat vestlust ääretult ägeda pinginaabri Seaniga, kes mulle soolapähkleid pakkus :D ja järgmine päev veel külla viskit jooma tuli :)

Igatahes, nüüd on mul ka oma esimene suur seiklus, mida kunagi hea lastelastele pajatada, kui räägin neile asjadest, mis tegelikult Loevad.
Ei unusta.
Iialgi!

veel üks Esimene ehk Osa 4 lõik 1

18.aprill, kell 1400

5 km. pärast jõuan Pärnusse, sirutusaeg 5 minutit ja edasi Riia poole.
Buss on superlux, nett ja soojad joogid shallalallaaa, telekas näitab Justinit ja Nellyt ja Christinat ja muid ilusaid inimesi.. mis võiks olla parem.

Lugesin just Liivi viimast postitust, tema on Salzburgis btw, ja ütleks samuti nagu tema: is naaiss!

update: 1455
Pärnus peatust ei olnud, selg ja jalad natuke kanged, nüüd Iklas, ületan piiri ... NÜÜD
hops
Lätis! :p


1608 - Riia, vihma sajab, autosid on PALJU, pagan, tipptund on ju kohe-kohe ;/

osa 3 lõik 1,2,3 - Roadtrip!!!

11-13. aprill, ajalooline hetk, minu kõige kõi ge kallimad tibid said kokku et võtta ette üks mõnus roadtrip lõunanaabrite juurde.


11 aprill - Reede

start kell 1800 Tallinnast, kõik tibid peale korjatud, pizzad ja siidrid lahti korgitud, ideaalne tripimuusika (kuidas kellegi meelest) valitud - reis võis alata.
Pikk sõit möödus suhteliselt kiiresti, nagu heas seltskonnas alati. Riiga jõudes võtsime kogemata vale teeotsa/ei võtnud õiget silda, sest minul, kui kaardilugejal on kalamälu ja ma ei mäletanud viimast korda kui Riias käisin. Igatahes jõudsime Riia Lasnagorskisse. Kogemata. Igatahes, peale mitut korda autost koos kaardiga väljumist ja tänavanimede uurimist leidsime end lõpuks üles ja jõudsime ilusti kesklinna, sealt oli hotelli jõudmine juba tunduvalt lihtsam. Hotelli jõudes check-in ja toakaaslaste loosimine. See tehtud, viskasime asjad tubadesse ja peale mõningast sebimist saime esimest korda kaheksasajaesimeses kokku, lühike chillus kogu kambaga ja magama ära - oli olnud pikk päev.

12. aprill - Laupäev

Ärkang minu jaoks veidi liiga vara - 0930, et 10ks eelnevalt kokkulepitult hommikusöögilauas olla. Esmased muljed, päevaplaanid paika pandud - tripi põhiosa võis alata. Mina, Silva, Kati ja Triinu läksime Jurmala Livu Akvaparks'i, Ki ja Nele pidid silmaoppide tõttu sellest kõrvale jääma, aga neil oli olenemata sellest mõnus päev, mis möödus shopates ja niisamma chillides. Jurmala oli super, nagu alati, seekord aga kimbutasid meid erinevat sorti tervisehädad. Õnneks lõppes kõik hästi, kohapeal olime ikkagi oma 4 tundi ära, suurema osa sellest ajast veetsin mina isiklikult vist küll Orinoco jõe peal suure kummirõngaga hulpides. Mõned mõnusad jäätisekokteilid veebaaris, väike värskendus õues jääkülmas bassus ja enesetunne oli jälle päris hea. Tagasi Riiga jõudes hotelli ja paariks tunniks horisontaali ära, sest ees oli pidune õhtu. Kella 21 ajal lõi 8. korrus kihama, nagu Kiki kirjutas. Algasid eneseimetlus- koketeerimisminutid/tunnid. Kõige tavalisemad trajektoorid tol õhtul olid vist küll vannituba-reisikott-vannituba-peegel-reisikott-peegel-vannituba-801-808-vannituba-817-808 ja nii umbes kahe tunni vältel. Umbes 23 ajal kogunesime lõpuks kõik kaheksasajaesimesse - top-tuunitud kehad ja veatud meigitud näojooned - olgem ausad - me nägime lihtsalt suurepärased välja. Pistsin tibidele pihku shampaklaasid, mis täidetud nende suure lemmiku - mullitava Choya ploomijoogiga, hiljem ka eelnevalt soetatud väikese magusa suutäie - pulgakommid. Reisi viimaseks üllatuseks minu poolt oli aastatetagused kollased sedelikesed ja mõned vanad fotod, mis tõid meelde nii mõndagi ammu unustet'. Lühidalt peale seda tulid kaheksasajaesimesse ka hommikul kohatud Kiki tuttavad tipi-poisid, leidis aset väike fotoshoot, paar veini ja võeti vastu otsus, millisesse kluppi minna. Klubi ise oli suhteliselt lähedal, down the street lihtsalt. Esmapilk klubiesisele ei tekitanud minus mitte mingisugust soovi sinna sisse minna, õnneks aga siiski lõpuks läksime - õhtu parim otsus. Club Essential - 4 saali, igaüks leidis sealt enda jaoks sobiva. Meie seltskonna jaoks jäi suhteliselt algusest peale lemmikuks RnB saal, tantsuplatsil leidsime omale juhuse läbi ideaalse koha - lava ees seina seest mingist ventikast puhus eriti mõnus jahe tuul päris tugeva joana nii et kogu seltskond oli nagu Beyonce videost välja hüpanud - ilusad kehad, juuksed tuule käes lehvimas, RnBrütmid jalgades - perfect, noh!!
Peale 3-ndat kutti kes ligi ajada üritas, võtsin korraks pausi, et klubis ringi vaadata ja väike jook võtta. Vaatasin igaks juhuks üle ka teised saalid et näha kas seal ka miskit head pakutakse - retrosaalis nagu arvata võis - supermõnus retromuss koos originaalvideotega!!! tegelikult seda oleks võinudki nautima jääda, aga jalgades oli rnbrütm juba liiga sees. Tähendab - tagasi sõprade juurde. Vahelduva eduga tantsisime laval ja lava ees. Toimus väike pilkudemäng, natuke kaugelt vaatamist aga mitte piisavalt julgust et ligemale minna. Laval tantsides olid silmad enamasti ühes teises silmapaaris kinni, kui see silmapaar kaugenema hakkas, oli otsustav hetk - tuli tegutseda. Tegutsemine kandis vilja ja kohe peale seda oligi see silmapaar juba palju lähemal. Päris kaua. Tutvumine, muusika ja rütmid ja kaks keha, nagu muud polekski. Mingil hetkel kuulsin esimesi väga väga tuttavaid takte - loomulikult oli Ki DJ'lt meie lugu küsinud. Ronisin hetkega kahe musta neegri kaasabil nende ja Ki kõrvale lavale, kus sai esitatud maiteamitmendat korda meie Tants. Veidi läks segi, aga see ei loe - kõik vaatasid, me särasime. See silmapaar vaatas ka. Mustad neegrid laval tõmbusid koomale ja olid impressed. Jah, ka valged tüdrukud oskavad natuke räpitantsu tantsida ;D Loo lõppedes lavalt alla ronides oli Silmapaar ikka veel seal ja väga impressed. Edasised tunnid möödusid tantsides, tibid vajusid ükshaaval minema, Pidu ja seltskond oli aga liiga hea, et ära minna. Nii siis olimegi pea hommikuni, kommenteerisime retrolugusid, nautisime seltskonda ja ilusaid silmi. Kui lõpuks klubi seljataha jätsime ja Nele hotelli saatsime, oli tunne et see öö võikski kestma jääda. Vihm pole kunagi mõnusam tundunud, kui tol hommikul Tema ümbert kinni hoides. Riia pole kunagi ilusam tundunud.

13.aprill - Pühapäev

Hommik tuli liiga vara ja 2 unetundi oli liiga vähe. Sellest olenemata särasin sissepoole nagu kõige heledam päike. Hommikusöögilaud oli väga lõbus - olime kõik väsinud, aga õnnelikud. Siis oligi kell juba nii kaugel, et tuli hakata Tallinna poole tagasi kulgema - pagasiks jäi meile hulganisti toredaid mälestusi, pooltki mitte nii palju pilte kui oleks tegelikult pidanud tegema ja puudu üks telefoninumber, kuid selle vea parandame varsti. Tagasisõit oli tunduvalt vaiksem ja rahulikum kui kõik eelnev - kallid oli supervässud, Pärnuks olid vast kõik peale minu ja Ki ära kukkunud. Märjamaa Statoili pissipeatus aga tegi head ja tibid ärkasid ellu - kes rohkemal kes vähemal määral. Märkamatult olimegi Tallinnas tagasi, nädalalõpp läks natuke liiga kiirelt.

Ma vist olen nüüd tagasi! Igas mõttes.

Viimase aja sündmustega olen jälle palju targemaks saanud. Olen õppinud riskima, kasutama mulle antud võimalusi, sest kõige hullem on järgmisel hetkel peale võimaluse käest laskmist kahetsema hakata. Tuleb ära kasutada neid hetki, mis on Teile antud, SIIN JA PRAEGU, sest tihti lihtsalt ei anta teisi võimalusi. Elu pole film. Elu ei veni. Alati ei saa second chance vaid kuni sina oled kahevahel läheb elu edasi. Elu on pidev reageerimine.. kiirreageerimine. Olenemata sellest, mis on riskimise tulemus, pigem riskida ja feilida, kui mitte midagi teha ja jääda mõtlema: "What if...?"

Teie,
Muff_jälle emotsioonidega

PS: Kiki kirjutab ka, pikemalt ja paremini

osa 2 lõik 3

ehk Tarmosüntar

Kohal palju tuttavaid nägusid eelmisest aastast, toredad jutud, mõnus muusika, väike lauamäng suure seltskonnaga ja kogemata avastatud vana tuttav nägu põhikooli aegadest, kellega õhtu lõppedes koos koju sõita sai.

peale seda veel mõned supertoredad hängid ja chillid töökaaslaste ja ilusate inimestega, paar võetud riski, mida võtmata oleks hiljem väga kahetsenud, esimest korda elus kasiinoskäik, hommikuni, päris mitu magamata ööd, ootusärevus ning lõpuks jõudis kätte kauaoodatud tibide roadtrip. pikemalt järgmises postituses.

Osa 2, lõik 2

Reede
Plaan oli peale tööd seltskonnaga väike klubiring teha, aga kui viimase aja trendi arvesse võtta, siis ei läinud päris nii. Toimus aga tublisti rahulikum istumine/chillout peale tööd, mis ei teinud õhtut vähem mõnusaks. Mõnusad teemad mõnusas seltskonnas..miksmitte? :)
Aitäh Sullegi, Virgo!

osa 2 lõik 1

sünnipäevabakhanaalide osa 2, lõik 1 - Neljapäev!
Neljapäevad on alati ägedad olnud, seekord siis Patarei pidu tipikatega maffia lainel - kostüümipeod rokivad! Kohale jõudes oli Külaliste live just alanud, vaikselt sain gruuvi sisse, tutvusin uute ja taaskohtusin vähemuute inimestega, mõnusad vestlused, hea muusika.. kõik tundus täiesti paigas olevat. Tundsin end nagu tüdruk, kes on täiesti omas elemendis, pidu, mis on tema jaoks nagu TEMA pidu, kus sõbrad/tuttavad tahavad tema läheduses olla sest ta näeb nii pagana hea välja, ja võõrad lihtsalt jälgivad kaugemalt, sest ta tundub neile nende liigast way väljas. kõik see jäi aga tahaplaanile, kui nägin ruumi teises otsas pilku mis oli mõeldud minule, et ma ta kinni püüaks. Pilk mida ma salamisi ootasin aga eriti loota ei julgenud. Sellest hetkest lakkas olemast kõik see sumin mu ümber, kõik need teised pilgud ei pakkunud enam huvi. Ülejäänud õhtu möödus selle pilgu saatel, jutustades, tantsides ja vahepeal ka natuke eemalt vaadates. Kodu poole taarudes ei suutnud ikka veel uskuda, et mulle jälle selline kingitus tehti. Peale mõnetunnist und silmad avades ei uskunud ikka veel. Seekord oli soe hommikusöök voodisse minu poolt.
Kirjeldamatu, noh!
2. osa 1. lõigu lõpp. järgmine lõik juba homme!

eluonlillnohh! ja sünnipäevast on mul nii-ii palju tulpe kodus, hakka või armastama!
muff_lilleline

head uut aastat! ehk kuidas Maret kolmandat korda 20 sai.

Selleaastane sünnipäevatselebratsioon algas juba laupäeva päeval, kui leidis aset väike kogunemine perekeskis. Juba õhtul leidsin end Ki juurest saunakalt. Kohal oli kõiksugu rahvast, nii omasid kui võõraid. Üritus, mis algul tundus nagu tavaline hausspaarti, tuli lõppkokkuvõtteks välja üks ägedamaid üldse viimasel ajal. Sai saunatatud, piibutatud, (purjus)vanematega juttu aetud ja vanu videosid vaadatud (jah, me olime siis 6-aastased), sai ajalugu meenutatud ja ajalugu tehtud. Head ja HEAD muusikat kuulatud. Kella 7ni hommikul Aliast mängitud ka, peale mida oli kindlasti tarvis hakata hommikusööki valmistama, sest esimese bussini oli veel veidi aega ;D
Lõpuks tuli ikkagi koju magama minna ja siis korraks ka natuke tööd teha, märkamatult hakkaski siis juba sünnipäev, mis sisaldas suuremal hulgal toredaid sõnumeid ja kõnesid maailmakalleimatelt inimestelt, toredatelt sõpradelt, mõned meeldivad üllatused töökaaslastelt. Õhtu ideaalseks lõpetuseks üks pikk punane roos ühel kohtumisel, ühes kõige ootamatumas kohas, kus leidis aset üks täiesti ootamatult ilus vestlus, mis oli NIIIII positiivne et tunded tahtsid vägisi üle pea kokku lüüa. Järgmine hommik... ütleme nii et ammuammu pole olnud mõnusamat varahommikut, olenemata sellest, et peale paaritunnist poolund tuli kell 7 ärgata ja linna poole liikuma hakata. Läbi selle poolune oli kogu aeg teadmine KUI hästi kõik hetkel on ja mida ma näeksin, kui silmad avaksin. Igaks petteks vahepeal piilusingi ja veendusin, et kõik ONGI nii hästi, nohh!!!Eriti liigutada ei julgenud, kartsin üles ärgata, thou.
Selliste mõtetega said uue aasta esimesed pidustused, lõbustused ja bakhanaalid läbi. Sel nädalalõpul tuleb osa 2, mis tõotab samuti põnev tulla, juba järgmine nädal tuleb 3. osa - kauaoodatud roadtrip maailma kalleimate tibude ja paari üllatusega.
Üldiselt kardan et selleaastase sünnipäeva grand finale tuleb alles kuu aja pärast - 2. mail. Sellest aga varsti lähemalt.
Stay tuned for more happydays!
muff_ikka noor