reede, veebruar 22, 2008

uhuu
vahepeal on veel paar superhead pidu olnud upupis, privvis, sõprade ja kallitega. just tulin viimaselt. mul on ikka pagana vedanud, et olen leidnud omale sellised peokaaslased, kellega lihtsalt ongi kõige toredam käia sellistel pidudel nagu me käime, tantsida nii nagu me tantsime ja naerda nii nagu me naerame. missest et mul oli täna üle väga väga VÄGA pika aja VÄGA väga halb ja raske päev, suutsid nad mind taas naeratama ning endasse uskuma panna. jah, tegin täna nii mõnegi avastuse enda jaoks. leidsin (kaudsed, vist) põhjused kõigele sellele, miks ma end viimasel ajal nii halvasti tunnen, olen närvis ja rahutu, unetu ja õnnetu. seekord on asi ikka kordades hullem kui varem, mõjub juba (nii vaimsele kui füüsilisele) tervisele. loodan et saan enne puhata, kui.... tjah, loodame et sinnamaale ei pea mõtlema..

täna peale pidu maanteel ja metsa vahel 50 alas kurvilisel teel vihmas (aga puhta autoga!) 130-ga sõites (redalert&mikeslammer mängimas, btw) avastasin hirmuga, et isegi sellest on vähe. vajan midagi veel võimsamat, mis annaks emotsiooni, mingi eriti võimsa adrenaliinilaksu, et ma suudaksin vaadata maailma jälle natuke teisest nurgast. kes oskab aidata! vajan uusi sensatsioone, uusi emotsioone.
(PS: ma ei ole rullnoxistunud!)


“Have you ever been in love? Horrible isn't it? It makes you so vulnerable. It opens your chest and it opens up your heart and it means that someone can get inside you and mess you up. You build up all these defenses, you build up a whole suit of armor, so that nothing can hurt you, then one stupid person, no different from any other stupid person, wanders into your stupid life...You give them a piece of you. They didn't ask for it. They did something dumb one day, like kiss you or smile at you, and then your life isn't your own anymore. Love takes hostages. It gets inside you. It eats you out and leaves you crying in the darkness, so simple a phrase like 'maybe we should be just friends' turns into a glass splinter working its way into your heart. It hurts. Not just in the imagination. Not just in the mind. It's a soul-hurt, a real gets-inside-you-and-rips-you-apart pain. I hate love.”
Neil Gaiman

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mine langevarjuga hüppama .
Peale kursuseid , mis toimuvad maa peal ... peax sa juba oma lennuhirmust üle saanud olema .
Saaxid oma adrenaliinilaxu ja edaspidiseks , ka julguse kuhugi sõita . See mis sind pikka aega takistanud on .

Anonüümne ütles ...

mhmh, langevarjuga suurel kiirusel on muidugi ka oht, et kui kellelegi pähe kukud, siis tapad ta ära, aga šansid on vist üsna väikesed ikka, et see juhtuks. samas selline kihutamine on lihtsalt vastutustundetu ja nii sünnivadki need kurvad krimiuudised ja kohutav statistika. sorri, preili, aga nii lihtsalt ei tehta. :(

Anonüümne ütles ...

. o 0 ( kas sel keskmisel l6igul on mingi seos britney spearsiga vist...? )



(sa vist ei ole ennast leidnud, ega?)

Liis ütles ...

Selline enesehävitajalik tunne on tuttav. Aga katsu jah teinekord kaaskodanikke vähemohustavaid tegevusi leida. Langevarjuhüpe oli päris hea soovitus :o)
Kihutamissoovi rahuldamiseks on rallirajad nt - mina olen Laitses käinud, see on üsna lähedal ja no soovi korral saad ikka pedaalida nii et on.
Või võta üks tõsine lauareis, mine ühele Slovakkia mäe mustale nõlvale ja tee täierauaga üks metsasõit. Allajõudes on elul uued värvid ja seni tooniandvad tahud tunduvad mõttetult hallid ning taustaga ühtesulanduvad.
Ja üks parimaid teraapiavahendeid on hääletamine. Ma muidugi ei tea, kas see kõigile nii mõjub aga igakord peale hääletamist ja selle kestel on kuidagi väga hea tunne ja usk inimeste headusse taastub ja jällegi mõttetumad teemad taanduvad tahaplaanile jne. Üks sulesepp võrdles hääletamist budistliku kogemusena. Ja nii ongi ;o)

Anonüümne ütles ...

"HOW CAN I FEEL SOMETHING WHEN EVERYTHING IS DEAD INSIDE?!" she screams.
she wondered why she now only felt good in her dreams....

--------------------------

m2rkasin...et ma tahaksin sind ainult teise l6igu p2rast m6nitada, samas kui 2kki peaks hoopis esimese p2rast lohutama? ;)
samas keegi vast ei kahtlegi, et v2hemalt yhe inimese perspektiivis on k6ik asjad yksteisega seotud, niiet...

uhjahh, it all you thou. figure aut, milliseks ennast teed, eksju ;)


(h22l sealt, unustatud inimeste klubist;)

Maret ütles ...

siil: aitäh, ehk proovingi mõnda neist

tsär: unustatud - ei,
muutunud ja eluga edasi liikunud - kindlasti!