chocolate samurai

juhhuu
viies päev ja ikka sama
olek - vahu sees
kõik mis minu ümber toimub, nagu ei puutukski minusse. sõbrad-tuttavad teevad midagi, kõik käivad igalpool ja räägivad igasuguseid asju... aga sel pole minu jaoks mingit tähtsust. see läheb minust mööda, nagu tuul - tuleb minu suunas, jõuab minu teadvusesse ja läinud ta ongi. ei tunne vajadust süveneda..ega vist ei suudakski.
kuidas üks sündmus elu sel moel peapeale võib keerata ? niiviisi, et süda, hing ja mõistus..oeh... on kõik korraga katki ehk pooleks ehk ribadeks ..noh, saate aru küll :(

stay with me, please don't go..

-ei tea veel, kuidas se blogiasjandus arenema hakkab..ei oska veel hästi kirjutada..andke natuke aega-