Palju õnne sünnipäevaks Liivile!!!
:D

Jälle oli ekstrasuper nädalalõpp, kakskorda chillus töökaaslastega, üks neist ühendatud parimate peokaaslastega ja paar uut tuttavat, just tulin koju aga terve päeva kestnud roadtripilt koos maailmatoredate poistega - Martin on tagasi!!! Täna hommikul saabus, juba mõned tunnid peale kojujõudmist aga viisime ta Raidoga uuesti kodust minema - seekord Eestimaad avastama. Hämmastav, kui ilus meie kodumaa ikka on. Iga kord üllatun aina enam. Pikk päev on the road - palju ilusaid kohti ja good times, naer ja taaskord ideaalne muusika kõige selle taustaks - super nohh!!!!

Pildid vaikselt kogunevad siia.

Järgmine nädalavahetus tuleb kõigi eelduste kohaselt EKSTRABOSS!
stay tuned,
muff_suvi on!

osa 5

nonii!!
Grande Finale oli vägev. Nagu arvata oligi. Enne pidu väike tööpäev, peale tööpäeva soojendus ja kogunemine Angelis ja minek.ee. Katlasse jõudes esimesed inimkaod - üks seltskond otsustas mitte järjekorras oodata ja läks linnapeale. Juba Katla ees kohtasin esimesi sõpru, sisse minnes aga järjest ja järjest vanu sõpru-tuttavaid, mõningaid neist polnud aastaid näinud - kõik vanakooli rahvas oli kohal! Chillus, veel sõpru, kõned, sõnumid, parim muusika mida peol kuulda võib, parimad DJ-d, ideaalne atmosfäär underground vanakooli peoks. Muidugi ka õhtu staar - Red Bull. Igaühel oli erinev suhe sellega, enamuses muidugi seoses üledoosiga, kui juba tasuta antakse - kellele piisas 4st, kes kummutas 6 ja oli pärast valmis maratoni jooksma. Nii mõnigi värises nurgas - Red Bull OD :D
Nõrgemad vajusid järjest ära, aga isegi meeletu peavalu ei suutnud mind ära peletada ja kell pool5 olime kõik supersharpshooterid veel ;p.
Päikesetõusu ajal Katel seljataha jäetud, väike jalutuskäik ja mõned pildid, muusika Katlast kostus isegi Linnahalli katusele.

Jah, selleks aastaks siis sünnipäevatselebratsioon läbi, kevad täies hoos ja elu on ikka lill!!!

uhuu, liiga palju mõtteid, uusi ideid ja plaane.
Tugevaimaks neist on meeletu piinav soov teha KÕIKE ja KOHE, hakata elama OMA ELU, teha kõiki neid asju mis peas ja südames, nautida seda elu mis mulle nautimiseks antud. Kui vaid inimesed mu ümber suudaksid seda mõista. Ja endi elusid samuti elada.
Nii palju on asju mida tahaks teha, imelisi inimesi, keda kohata, fantastilisi kohti, mida külastada, huvitavaid ameteid, mida proovida, suurepärast muusikat, mida kuulata, imelist toitu, mida nautida, erutavaid elamusi, mida koguda.
Tahaks seda kõike ja kohe! Ja kõige selle sees olles endale teadvustada, et olengi selles hetkes, teengi neid asju ja viingi oma unistusi ellu. Nüüd, kui maitse suus, tahaks veel ja veel.
Meeletu ärevus on sees, varsti tulevad muutused!
Juba järgmine nädal sünnipäevabakhanaalide viimane osa og grand finale. Ootan juba!
Muff_pilves, elust noh!

Riia saaga jätkub, ehk Osa 4 lõik 1 jätk

Niisiis, seiklus läbi, jätkan sealt kus eelmine kord pooleli jäi.
Riias bussist maha, ligi tunnike läbi vihma koos kompsudega hotelli poole orienteerudes võisin tunduda küll nagu eksinud märg kassipoeg kes otsib kodu. Igatahes, kodu leitud, natuke kuivatud, oli aeg Võimatuks Missiooniks.
Et mitte detailidel pikalt peatuda, ütlen vaid seda, et M:I was accomplished, põhjus miks üksi Riiga läksin, sai omale ja minule sobiva lahenduse juba kolmandal kohalviibitud tunnil. Edasine läks kui unenägu, puhates ja mängides ;D
Algul väike ehmatus, siis tassike teed ja pilgud, kohtumine pereliikmetega, öine linn käsikäes ja mõnus söömaaeg on vaid mõned märksõnad esimesest õhtust. Järgmise päeva põhieesmärk oli shoping, mida sai harrastatud ohtrasti - tulemuseks mõned ägedad uued hilbud, paar aksessuaari ja ruuduline kaabu. Peale shopingut väike sushideit ja valmistumine õhtuseks sõprade sünnipäevaks, kuhu mind iseenesestmõistetavalt kaasa kutsuti. Sõbrasüntari venue oli ääretult chill, midagi meie Juuksuri ja Saiakangi kohviku vahepealset, lisades eriti mõnus seltskond, kes võõrad kohe omaks võtab (jah, ka keele suhtes) ja parim DJ, kes muutis selle õhtu muusikalises mõttes ideaalseks. Peale mõningaid mõnusasti veedetud tunde eelpool kirjeldatud chillaudi-keldrist kodu poole taarudes tundus kõik liiga hea et olla tõsi. Algusest peale unenägu nohh!! Järgmisel hommikul ärgates kestis aga unenägu ikka veel. Viimase päeva linnaga tutvumine ja kõik need ilusad kohad, tõusmine Linna kohale ja need vaated ja need pilgud...need jalutuskäigud ja kohtumised..ja siis tuli buss. Lahkumine aga polnud üldsegi mitte nii raske, kui oleks arvanud, sest tean et unenägu jätkub ja juba varsti kohtume jälle. Unenäos ja ilmsi :)
Tagasiteel sai nähtud/pildistatud veel üks hämmastavalt ilus päikeseloojang mis lausa sundis omaette naeratama. Samuti sai peetud mitme tunni jagu mõnusat vestlust ääretult ägeda pinginaabri Seaniga, kes mulle soolapähkleid pakkus :D ja järgmine päev veel külla viskit jooma tuli :)

Igatahes, nüüd on mul ka oma esimene suur seiklus, mida kunagi hea lastelastele pajatada, kui räägin neile asjadest, mis tegelikult Loevad.
Ei unusta.
Iialgi!

veel üks Esimene ehk Osa 4 lõik 1

18.aprill, kell 1400

5 km. pärast jõuan Pärnusse, sirutusaeg 5 minutit ja edasi Riia poole.
Buss on superlux, nett ja soojad joogid shallalallaaa, telekas näitab Justinit ja Nellyt ja Christinat ja muid ilusaid inimesi.. mis võiks olla parem.

Lugesin just Liivi viimast postitust, tema on Salzburgis btw, ja ütleks samuti nagu tema: is naaiss!

update: 1455
Pärnus peatust ei olnud, selg ja jalad natuke kanged, nüüd Iklas, ületan piiri ... NÜÜD
hops
Lätis! :p


1608 - Riia, vihma sajab, autosid on PALJU, pagan, tipptund on ju kohe-kohe ;/

osa 3 lõik 1,2,3 - Roadtrip!!!

11-13. aprill, ajalooline hetk, minu kõige kõi ge kallimad tibid said kokku et võtta ette üks mõnus roadtrip lõunanaabrite juurde.


11 aprill - Reede

start kell 1800 Tallinnast, kõik tibid peale korjatud, pizzad ja siidrid lahti korgitud, ideaalne tripimuusika (kuidas kellegi meelest) valitud - reis võis alata.
Pikk sõit möödus suhteliselt kiiresti, nagu heas seltskonnas alati. Riiga jõudes võtsime kogemata vale teeotsa/ei võtnud õiget silda, sest minul, kui kaardilugejal on kalamälu ja ma ei mäletanud viimast korda kui Riias käisin. Igatahes jõudsime Riia Lasnagorskisse. Kogemata. Igatahes, peale mitut korda autost koos kaardiga väljumist ja tänavanimede uurimist leidsime end lõpuks üles ja jõudsime ilusti kesklinna, sealt oli hotelli jõudmine juba tunduvalt lihtsam. Hotelli jõudes check-in ja toakaaslaste loosimine. See tehtud, viskasime asjad tubadesse ja peale mõningast sebimist saime esimest korda kaheksasajaesimeses kokku, lühike chillus kogu kambaga ja magama ära - oli olnud pikk päev.

12. aprill - Laupäev

Ärkang minu jaoks veidi liiga vara - 0930, et 10ks eelnevalt kokkulepitult hommikusöögilauas olla. Esmased muljed, päevaplaanid paika pandud - tripi põhiosa võis alata. Mina, Silva, Kati ja Triinu läksime Jurmala Livu Akvaparks'i, Ki ja Nele pidid silmaoppide tõttu sellest kõrvale jääma, aga neil oli olenemata sellest mõnus päev, mis möödus shopates ja niisamma chillides. Jurmala oli super, nagu alati, seekord aga kimbutasid meid erinevat sorti tervisehädad. Õnneks lõppes kõik hästi, kohapeal olime ikkagi oma 4 tundi ära, suurema osa sellest ajast veetsin mina isiklikult vist küll Orinoco jõe peal suure kummirõngaga hulpides. Mõned mõnusad jäätisekokteilid veebaaris, väike värskendus õues jääkülmas bassus ja enesetunne oli jälle päris hea. Tagasi Riiga jõudes hotelli ja paariks tunniks horisontaali ära, sest ees oli pidune õhtu. Kella 21 ajal lõi 8. korrus kihama, nagu Kiki kirjutas. Algasid eneseimetlus- koketeerimisminutid/tunnid. Kõige tavalisemad trajektoorid tol õhtul olid vist küll vannituba-reisikott-vannituba-peegel-reisikott-peegel-vannituba-801-808-vannituba-817-808 ja nii umbes kahe tunni vältel. Umbes 23 ajal kogunesime lõpuks kõik kaheksasajaesimesse - top-tuunitud kehad ja veatud meigitud näojooned - olgem ausad - me nägime lihtsalt suurepärased välja. Pistsin tibidele pihku shampaklaasid, mis täidetud nende suure lemmiku - mullitava Choya ploomijoogiga, hiljem ka eelnevalt soetatud väikese magusa suutäie - pulgakommid. Reisi viimaseks üllatuseks minu poolt oli aastatetagused kollased sedelikesed ja mõned vanad fotod, mis tõid meelde nii mõndagi ammu unustet'. Lühidalt peale seda tulid kaheksasajaesimesse ka hommikul kohatud Kiki tuttavad tipi-poisid, leidis aset väike fotoshoot, paar veini ja võeti vastu otsus, millisesse kluppi minna. Klubi ise oli suhteliselt lähedal, down the street lihtsalt. Esmapilk klubiesisele ei tekitanud minus mitte mingisugust soovi sinna sisse minna, õnneks aga siiski lõpuks läksime - õhtu parim otsus. Club Essential - 4 saali, igaüks leidis sealt enda jaoks sobiva. Meie seltskonna jaoks jäi suhteliselt algusest peale lemmikuks RnB saal, tantsuplatsil leidsime omale juhuse läbi ideaalse koha - lava ees seina seest mingist ventikast puhus eriti mõnus jahe tuul päris tugeva joana nii et kogu seltskond oli nagu Beyonce videost välja hüpanud - ilusad kehad, juuksed tuule käes lehvimas, RnBrütmid jalgades - perfect, noh!!
Peale 3-ndat kutti kes ligi ajada üritas, võtsin korraks pausi, et klubis ringi vaadata ja väike jook võtta. Vaatasin igaks juhuks üle ka teised saalid et näha kas seal ka miskit head pakutakse - retrosaalis nagu arvata võis - supermõnus retromuss koos originaalvideotega!!! tegelikult seda oleks võinudki nautima jääda, aga jalgades oli rnbrütm juba liiga sees. Tähendab - tagasi sõprade juurde. Vahelduva eduga tantsisime laval ja lava ees. Toimus väike pilkudemäng, natuke kaugelt vaatamist aga mitte piisavalt julgust et ligemale minna. Laval tantsides olid silmad enamasti ühes teises silmapaaris kinni, kui see silmapaar kaugenema hakkas, oli otsustav hetk - tuli tegutseda. Tegutsemine kandis vilja ja kohe peale seda oligi see silmapaar juba palju lähemal. Päris kaua. Tutvumine, muusika ja rütmid ja kaks keha, nagu muud polekski. Mingil hetkel kuulsin esimesi väga väga tuttavaid takte - loomulikult oli Ki DJ'lt meie lugu küsinud. Ronisin hetkega kahe musta neegri kaasabil nende ja Ki kõrvale lavale, kus sai esitatud maiteamitmendat korda meie Tants. Veidi läks segi, aga see ei loe - kõik vaatasid, me särasime. See silmapaar vaatas ka. Mustad neegrid laval tõmbusid koomale ja olid impressed. Jah, ka valged tüdrukud oskavad natuke räpitantsu tantsida ;D Loo lõppedes lavalt alla ronides oli Silmapaar ikka veel seal ja väga impressed. Edasised tunnid möödusid tantsides, tibid vajusid ükshaaval minema, Pidu ja seltskond oli aga liiga hea, et ära minna. Nii siis olimegi pea hommikuni, kommenteerisime retrolugusid, nautisime seltskonda ja ilusaid silmi. Kui lõpuks klubi seljataha jätsime ja Nele hotelli saatsime, oli tunne et see öö võikski kestma jääda. Vihm pole kunagi mõnusam tundunud, kui tol hommikul Tema ümbert kinni hoides. Riia pole kunagi ilusam tundunud.

13.aprill - Pühapäev

Hommik tuli liiga vara ja 2 unetundi oli liiga vähe. Sellest olenemata särasin sissepoole nagu kõige heledam päike. Hommikusöögilaud oli väga lõbus - olime kõik väsinud, aga õnnelikud. Siis oligi kell juba nii kaugel, et tuli hakata Tallinna poole tagasi kulgema - pagasiks jäi meile hulganisti toredaid mälestusi, pooltki mitte nii palju pilte kui oleks tegelikult pidanud tegema ja puudu üks telefoninumber, kuid selle vea parandame varsti. Tagasisõit oli tunduvalt vaiksem ja rahulikum kui kõik eelnev - kallid oli supervässud, Pärnuks olid vast kõik peale minu ja Ki ära kukkunud. Märjamaa Statoili pissipeatus aga tegi head ja tibid ärkasid ellu - kes rohkemal kes vähemal määral. Märkamatult olimegi Tallinnas tagasi, nädalalõpp läks natuke liiga kiirelt.

Ma vist olen nüüd tagasi! Igas mõttes.

Viimase aja sündmustega olen jälle palju targemaks saanud. Olen õppinud riskima, kasutama mulle antud võimalusi, sest kõige hullem on järgmisel hetkel peale võimaluse käest laskmist kahetsema hakata. Tuleb ära kasutada neid hetki, mis on Teile antud, SIIN JA PRAEGU, sest tihti lihtsalt ei anta teisi võimalusi. Elu pole film. Elu ei veni. Alati ei saa second chance vaid kuni sina oled kahevahel läheb elu edasi. Elu on pidev reageerimine.. kiirreageerimine. Olenemata sellest, mis on riskimise tulemus, pigem riskida ja feilida, kui mitte midagi teha ja jääda mõtlema: "What if...?"

Teie,
Muff_jälle emotsioonidega

PS: Kiki kirjutab ka, pikemalt ja paremini

osa 2 lõik 3

ehk Tarmosüntar

Kohal palju tuttavaid nägusid eelmisest aastast, toredad jutud, mõnus muusika, väike lauamäng suure seltskonnaga ja kogemata avastatud vana tuttav nägu põhikooli aegadest, kellega õhtu lõppedes koos koju sõita sai.

peale seda veel mõned supertoredad hängid ja chillid töökaaslaste ja ilusate inimestega, paar võetud riski, mida võtmata oleks hiljem väga kahetsenud, esimest korda elus kasiinoskäik, hommikuni, päris mitu magamata ööd, ootusärevus ning lõpuks jõudis kätte kauaoodatud tibide roadtrip. pikemalt järgmises postituses.

Osa 2, lõik 2

Reede
Plaan oli peale tööd seltskonnaga väike klubiring teha, aga kui viimase aja trendi arvesse võtta, siis ei läinud päris nii. Toimus aga tublisti rahulikum istumine/chillout peale tööd, mis ei teinud õhtut vähem mõnusaks. Mõnusad teemad mõnusas seltskonnas..miksmitte? :)
Aitäh Sullegi, Virgo!

osa 2 lõik 1

sünnipäevabakhanaalide osa 2, lõik 1 - Neljapäev!
Neljapäevad on alati ägedad olnud, seekord siis Patarei pidu tipikatega maffia lainel - kostüümipeod rokivad! Kohale jõudes oli Külaliste live just alanud, vaikselt sain gruuvi sisse, tutvusin uute ja taaskohtusin vähemuute inimestega, mõnusad vestlused, hea muusika.. kõik tundus täiesti paigas olevat. Tundsin end nagu tüdruk, kes on täiesti omas elemendis, pidu, mis on tema jaoks nagu TEMA pidu, kus sõbrad/tuttavad tahavad tema läheduses olla sest ta näeb nii pagana hea välja, ja võõrad lihtsalt jälgivad kaugemalt, sest ta tundub neile nende liigast way väljas. kõik see jäi aga tahaplaanile, kui nägin ruumi teises otsas pilku mis oli mõeldud minule, et ma ta kinni püüaks. Pilk mida ma salamisi ootasin aga eriti loota ei julgenud. Sellest hetkest lakkas olemast kõik see sumin mu ümber, kõik need teised pilgud ei pakkunud enam huvi. Ülejäänud õhtu möödus selle pilgu saatel, jutustades, tantsides ja vahepeal ka natuke eemalt vaadates. Kodu poole taarudes ei suutnud ikka veel uskuda, et mulle jälle selline kingitus tehti. Peale mõnetunnist und silmad avades ei uskunud ikka veel. Seekord oli soe hommikusöök voodisse minu poolt.
Kirjeldamatu, noh!
2. osa 1. lõigu lõpp. järgmine lõik juba homme!

eluonlillnohh! ja sünnipäevast on mul nii-ii palju tulpe kodus, hakka või armastama!
muff_lilleline

head uut aastat! ehk kuidas Maret kolmandat korda 20 sai.

Selleaastane sünnipäevatselebratsioon algas juba laupäeva päeval, kui leidis aset väike kogunemine perekeskis. Juba õhtul leidsin end Ki juurest saunakalt. Kohal oli kõiksugu rahvast, nii omasid kui võõraid. Üritus, mis algul tundus nagu tavaline hausspaarti, tuli lõppkokkuvõtteks välja üks ägedamaid üldse viimasel ajal. Sai saunatatud, piibutatud, (purjus)vanematega juttu aetud ja vanu videosid vaadatud (jah, me olime siis 6-aastased), sai ajalugu meenutatud ja ajalugu tehtud. Head ja HEAD muusikat kuulatud. Kella 7ni hommikul Aliast mängitud ka, peale mida oli kindlasti tarvis hakata hommikusööki valmistama, sest esimese bussini oli veel veidi aega ;D
Lõpuks tuli ikkagi koju magama minna ja siis korraks ka natuke tööd teha, märkamatult hakkaski siis juba sünnipäev, mis sisaldas suuremal hulgal toredaid sõnumeid ja kõnesid maailmakalleimatelt inimestelt, toredatelt sõpradelt, mõned meeldivad üllatused töökaaslastelt. Õhtu ideaalseks lõpetuseks üks pikk punane roos ühel kohtumisel, ühes kõige ootamatumas kohas, kus leidis aset üks täiesti ootamatult ilus vestlus, mis oli NIIIII positiivne et tunded tahtsid vägisi üle pea kokku lüüa. Järgmine hommik... ütleme nii et ammuammu pole olnud mõnusamat varahommikut, olenemata sellest, et peale paaritunnist poolund tuli kell 7 ärgata ja linna poole liikuma hakata. Läbi selle poolune oli kogu aeg teadmine KUI hästi kõik hetkel on ja mida ma näeksin, kui silmad avaksin. Igaks petteks vahepeal piilusingi ja veendusin, et kõik ONGI nii hästi, nohh!!!Eriti liigutada ei julgenud, kartsin üles ärgata, thou.
Selliste mõtetega said uue aasta esimesed pidustused, lõbustused ja bakhanaalid läbi. Sel nädalalõpul tuleb osa 2, mis tõotab samuti põnev tulla, juba järgmine nädal tuleb 3. osa - kauaoodatud roadtrip maailma kalleimate tibude ja paari üllatusega.
Üldiselt kardan et selleaastase sünnipäeva grand finale tuleb alles kuu aja pärast - 2. mail. Sellest aga varsti lähemalt.
Stay tuned for more happydays!
muff_ikka noor

Selline ja selline tunne on praegu. Nagu suudaks teha kõike ja kevad võidab ja lume sulamise vesi vuliseb ja...

Tänane päev on siiamaani kulgenud küll oodatust paremini. Ilus kevadilm, hommikune maniküür, juuksur, väike shoping, igaüks neist ideaalselt ajastatud, peale seda üks väike päike, mis peaks olema igas päevas - Ta lihtsalt suudab oma kohalolekuga linnud laulma panna nohh!

Enesekindlus ja suhtumine paistab välja, tee mis tahad.
Ja tegelikult ei saanud ta silmi kogu autosõidu aja minult ära..jah, ma nägin pagana hea välja.

elu on ilus.
elu on lill.

hetkedel, kus päike paistab ja ümberringi on ilus valge lumi ja suurepärased inimesed, sellistel hetkedel tahab süda lõhki minna sest nii hea on olla. käisime uisutamas ükspäev ja siis veel teinepäev ja täna ja... ilus nohhh!!!

he keeps me wanting for more!

Kus oled Sina 19. mail? Mina olen Saku Suurhallis. Lõpuks! :D

Lisaks sellele natuke hiljem kindlasti Tallinna Lauluväljakul. Ja üldse, tuleb tihe kontserdisuvi!

suvisuvisuvisuvi!!!!!!!!

noh, jälle on maha peetud mõned eriti ägedad peod, 4-päevane peo-nädalalõpp, üks õhtu ägedam kui teine, õhtu ajas õhtut taga, päevavalgust eriti ei näinud :D. tavaliselt kui õhtuks tehtud plaanid ebaõnnestuvad, tundub kogu õhtu ebaõnnestuvat, õnneks aga on viimase nädala sündmused tõestanud, et võib minna ka vastupidi. nimelt juba kaks korda nädala jooksul on eriti super plaanid asendunud eriti super plaaniväliste tegevustega. Jah, isegi reede õhtuks planeeritud Tannu kontsert töökaaslastega asendus täiesti ootamatult ägeda ööga täis juttu, naeru ja ilusaid inimesi. Lisaks sellele, laupäevaseks tippsündmuseks kujunema pidanud Retro Night uue nimega Oldskool sai aga omale väärt vastase laupäevase õhtupooliku näol, mil tegime eksprompt fotosessiooni ühes pealinna stiilsematest/valgematest kontoritest. Tulemusi jagan peagi ka siin.
Lisaks kõigele sellele üks eriti eksprompt padjaklubi kokkutulek kalleimate tibudega, õhtu jätkuks veel üks ERITI tore noormees ja juttu jätkub hommikuteni.. hommikutel aga hommikusöök ja ajaleht voodisse... elunagufilmisnohhh!!!11

Teoks hakkab saama aastaid mõtteis olnud plaan teha roadtrip kalleimate tibudega, tripi eesmärgiks/vabanduseks minu sünnipäeva tähistamine - nädalalõpp Lätis ujumise, klubitamise ja kultuuriga. Kui kõik läheb nii nagu planeeritud, tuleb eriti super nädalalõpp, kui läheb teisiti, võib viimase aja tendentsi jätkudes tulla veeel lahedam reis.
Sellega seoses, pange kommentaariumisse Teie Top 5 parimad autosõidu/trippimise lugu, meil vaja täita ~10h autosõitu muusikaga :p

üles-alla, elu nagu seebikas, ma ütlen noh.
vahest maailmatore-elunagufilmis-minuga.lihtsalt.ei.juhtu.selliseid.asju-hetked, järgmine päev käed ja süda värisevad hirmust ja kurbusest nii et tahaks nutta...
mis mul viga on?

ps: mulle vist hakkavad vaikselt kassid meeldima, nüüd kui olen nädalakese sunnitud ühe sellise isendiga eluaset jagama. kuigi pole just kõige meeldivam, kui ta nõuab pool7 hommikul et ma temaga mängiksin ja ma talle hiirt viskaksin, et ta saaks selle siis tagasi tuua (muidu supernunnu komme tal), ega see kui ta kräunub ja mul pole aimugi, miks... siiski on eriti mõnus ärgates leida et kiisu on end eriti mõnusasti minu kõrvale kerra tõmmanud ja nüüd ootab et ma ärkaksin et ta saaks hakata silitamist nuruma (umbes nagu mina vahest:P). supernunnu nohh!

kuna praegu midagi ära sõnada ei taha, siis rohkem midagi öelda pole.

love&piece,
muff

uhuu
vahepeal on veel paar superhead pidu olnud upupis, privvis, sõprade ja kallitega. just tulin viimaselt. mul on ikka pagana vedanud, et olen leidnud omale sellised peokaaslased, kellega lihtsalt ongi kõige toredam käia sellistel pidudel nagu me käime, tantsida nii nagu me tantsime ja naerda nii nagu me naerame. missest et mul oli täna üle väga väga VÄGA pika aja VÄGA väga halb ja raske päev, suutsid nad mind taas naeratama ning endasse uskuma panna. jah, tegin täna nii mõnegi avastuse enda jaoks. leidsin (kaudsed, vist) põhjused kõigele sellele, miks ma end viimasel ajal nii halvasti tunnen, olen närvis ja rahutu, unetu ja õnnetu. seekord on asi ikka kordades hullem kui varem, mõjub juba (nii vaimsele kui füüsilisele) tervisele. loodan et saan enne puhata, kui.... tjah, loodame et sinnamaale ei pea mõtlema..

täna peale pidu maanteel ja metsa vahel 50 alas kurvilisel teel vihmas (aga puhta autoga!) 130-ga sõites (redalert&mikeslammer mängimas, btw) avastasin hirmuga, et isegi sellest on vähe. vajan midagi veel võimsamat, mis annaks emotsiooni, mingi eriti võimsa adrenaliinilaksu, et ma suudaksin vaadata maailma jälle natuke teisest nurgast. kes oskab aidata! vajan uusi sensatsioone, uusi emotsioone.
(PS: ma ei ole rullnoxistunud!)


“Have you ever been in love? Horrible isn't it? It makes you so vulnerable. It opens your chest and it opens up your heart and it means that someone can get inside you and mess you up. You build up all these defenses, you build up a whole suit of armor, so that nothing can hurt you, then one stupid person, no different from any other stupid person, wanders into your stupid life...You give them a piece of you. They didn't ask for it. They did something dumb one day, like kiss you or smile at you, and then your life isn't your own anymore. Love takes hostages. It gets inside you. It eats you out and leaves you crying in the darkness, so simple a phrase like 'maybe we should be just friends' turns into a glass splinter working its way into your heart. It hurts. Not just in the imagination. Not just in the mind. It's a soul-hurt, a real gets-inside-you-and-rips-you-apart pain. I hate love.”
Neil Gaiman

assakurat!!!
wadda pidu
tänane päev oli haaaigelt servast serva tujudega, kõik oli maailmahästi-jumalametsas korraga.
aga pidu oli lõpuks ikkagi möll, kuigi niipea kui sisse astusin, koos tasuta pääsmega öeldi mulle et peo parim osa juba läbi on...tänks ka muidu... agajaa, peopoisid olid kohal, st pidu oli korda läinud, muss oli kõvv, redbull küttis ja peale seda oli terve õhtu tunne nagu oleks purjus. elust noh. ausaltkaa, nii segaselt ägedat tuju pole ammmmmmmu olnud. kõigest oli sügavalt pohhui, ainult sõimaks ja ropendaks, aga mitte viha ega paha pärast, vaid sellepärast et niiiiiiii hea on. pohhui pole ka nii nagu tavaliselt, vaid hoopis mõnusalt pohhui, ropendaks sest mina tahan nii sest mul on ükskõik kes kuuleb, sest need, kelle arvamus loeb, nemad ei pahanda. ja et see tundub hetkel ainus moodus väljendada end nii nagu tegelikult tunned. sest need asjad mis tegelikult loevad ja hetkel korda lähevad, on niiivõrd palju tähtsamad ja neist rääkida on nii meeletult hea. kõik ausalt ära rääkida. sellistes olukordades on minult võimalik KÕIK teada saada, mida vähegi tahad. mul on nii pohhui, ma tean et maailm on nii kuradi ilus ja tegelikult pole halbu asju olemas ja need asjad mis ma räägin TÄIESTI ausalt ära, ükskõik mida küsid, need asjad ei saa vähemalt tol hetkel kellelegi haiget teha. mulle veel kõige vähem.
sellistel hetkedel on pea võimatu mu tuju rikkuda.. ainult mõni eriti geniaalne saaks sellega hakkama. seekord seda ei ole veel juhtunud. aga magama minna ikka ei taha, kuigi kell on 5 juba. pidu jäi veits poolikuks, tundus. kell 3 pandi tuled põlema. even thou jah, mina ja H olime veel viimased inimesed tantsupõrandal... aga damn kui tore oli, see oli tõesti üle pika pika aja väga minu teema pidu, muss oli täppselt õige, brasiilia-iisigõuing-atmospheric-chillaut-2step-bouncearound-funckyeah! trammbuss.

funck yeah! muff

random

elu nagu filmis noh!
iga päevaga elu muutub. aina enam selle moodi, nagu tegelikult võiks olla, nagu tegelikult hea võiks olla. nii väliselt kui sisemiselt. aina tihemini tänaval kõndides, minnes mõnele kokkusaamisele või trenni päeva(vaba)kava järgi, olen hakanud end kõrvalt jälgima. teatud hetked mu päevades tunduvad lihtsalt liiga head ja ilusad, kõrvalt vaadates. ise võibolla ei saaksi aru, kui selle peale ei mõtleks. kui lihtsalt teekski oma asju, nina maas, ilma et vaataks asju natuke teisest perspektiivist. nii nagu teised mind näeksid. mõnus on :) jube raske on seda seletada, aga ma tunnen end niivõrd palju paremini viimasel ajal. asjad hakkavad vist tõesti paika loksuma. tjah, loksutada on veel palju, arvestades kui paigast ära ja segi kõik on väga pikka aega olnud. aga nüüd ma tean vist peaaegu kindlalt et kõik lõpeb veel hästi.
iga päev on minu elus hetki, mis on nagu filmist välja hüpanud. täiesti suvalistes asjades mida teen. kui lähen trenni, muusikat kuulates, naeratades, sest mõni eriti hea lugu tuleb ja kui vastutulev inimene näeb mind naeratamas ja naeratab ka ja siis temale vastu tulevad inimesed näevad seda ja naeratavad ja....
jah, inimesed on liiga tõsised.
asjad, mis ei oma tähtsust, ei huvita enam. üldse. kui ma ei näe perspektiivi, siis mind ei huvita. vastupidiselt aga, need, mis minu jaoks midagi tähendavad, nende nimel pingutan sedavõrd rohkem.
täna kohtusin sõbraga minevikust, lõunatasime. hea oli jälle olla, kuigi vahepeal pole pikalt näinud, pole tunne muutunud. ikka on sama hea ja oma. kuigi oleme mõlemad muutunud, tunne pole muutunud. sellised vist ongi tegelikult sõbrad.
oeh, nii palju oleks rääkida, kui ainult oleks kedagi kes kuulaks, kes tunneks huvi...

kallid, ainuke soov mis mul on,
olge õnnelikud!!!

kui võimalus, vaadake seda. üle väga väga pika aja midagi mis mõjus. lihtsalt väga ilus.
There's only us, There's only this, Forget regret, Or life is your to miss, No other road, No other way, No day but today.

muff_filmis

8 sammuga kohvikunstnikuks ehk mida teha pikkadel vaiksetel tööõhtutel veinibaaris, kui inventuur on valmis ja kell pole ikka veel piisavalt palju et koju minna

1. vaata kogemata pilte või videosid, mis ajavad peale isu teha gunzdi.
2. kuule mõnelt usldusväärselt töökaaslaselt, et võiksid vastavateemalistele võistlustele minna, sest vastavateemaline gunzd sul väidetavalt hästi välja tuleb.
3. otsi välja kõik vajalik, et teha gunzdi ( kohv, kohvimasin, hunnik kohvitasse, liiter-paar piima, piimavahustuskann, lisandid).
4. hinga sügavalt sisse ja alusta.

esimesed 2 portsu tunduvad algul ebaõnnestuvat, sest tassid on harjumatult väikesed (need uued, noh), kokkuvõttes aga õnnestusid just need esimesed 2, ei vajunud ära, säilitasid ilusti kuju, vormi ja gunzdi (mis ei õnnestunud küll nii hästi kui oleks võinud).
järgmised 2 proovi mõttes natuke teistmoodi, vahele natuke kakaopulbrit. päris ilus aga mitte päris rahuldav. gunzd tuli peale hea, paar päris kena südant, vorm aga ei säilinud väga hästi.
viimased 2 tassi harjumuspärastesse suurematesse tassidesse õnnestusid jälle harjumuspäraselt kenasti, vaht püsis, ei vajunud ära, gunzd tuli ka päris kena.

5. vaata uuesti videot, veendu et võistluste-tasemeni on veel väga palju arenguruumi.
6. otsi hilisõhtul lolli, kes kõik need 6 tassi (imehead) cappuccinot ära jooks.
7. joo koos leitud lollidega kohvi.
8. mõtle selle kõige üle veidi ja veendu et võiks isegi asja saada.


peale kõike seda õhtul kodupoole jalutades tulevad pähe igasugu mõtted, elust, minevikust, läbielatud kogemustest, tulevikuplaanidest, sihtidest, soovidest, sõpradest ja kallitest.
ma ju tegelikult ei ole halb inimene. olen küll tõenäoliselt haiget teinud nii mõnelegi, kes mulle või kellele mina palju tähendanud olen, aga mitte meelega. ka endale. tahan ju alati parimat, välja tuleb aga nagu ikka. tihti taipan liiga hilja, kuidas tegelikult oleks pidanud käituma, ning siis palun vabandust, tavaliselt on selleks hetkeks juba damage tehtud ja tuleb tegeleda tagajärgedega. tunnistan, selles pole ma kunagi tugev olnud. see on tavaliselt hetk, kus emotsioonid löövad pea kohal kokku ja tahaks lihtsalt karjuda ja teha nii et seda mis juhtus, poleks juhtunud. nõrkushetked. üldiselt suudan end päris kiiresti põrandalt kokku korjata ja kainelt mõtlema hakata. iga korraga aina kiiremini, kusjuures. aga jah, damage on juba tehtud. siis tuleb lihtsalt püüda edasi minna, tagataskus jälle üks kogemus lisaks. jälle teadmine, et muutuda on pagana raske. seda enam püüan teha paremini järgmine kord. ja järgmine. ma olen juba päris tubli, aga tundub et samasse ämbrisse astumine on liiga kerge tulema. kui ainult suudaks kontrollida oma mõtteid, mis tihti viivadki nende hirmudeni, tagasi nende kogemuste juurde, kus olen kõrvetada saanud. mõtted mis kardavad et see kõik kordub uuesti ning hakkavadki sinna suunda minema. kuigi ma ei taha ju. "miks ei võiks seekord teisiti minna," mõtlevad nad.

muidu aga tahaks kunagi hästi osav olla päris mitmes asjas, nii mõnegagi neist olen juba alustanud, eks näeb kuhu lõpuks ka välja jõuan.
lähitulevik toob loodetavasti hästi toredaid aegu, selleaastased puhkused ja sihid paika pandud, kindel plaan on reisida siiasinna, teha tõelisuseks maailma tähtsaima inimese eluunistus seejuures murdes ise vabaks oma hirmudest, näha ära üks nähtus, mida olen juba aastaid väga ja väga soovinud kogeda, hakata tõsisemalt tegelema sellega, mis mulle siin maailmas kõige tähtsam on, sellega mis päris mitmel korral on päästnud mu elu ja vaimse tervise. juba on käsile võetud veel paar projekti, mis mind paremaks muudavad läbi enesetunde paranemise.
wowkuipaljumakirjutasinkõikühehooga

enivei, loodame!

teie,
muff_kohvilaksu all_bzzz